 Danne sáhttá jáhkkit ahte suohkan válggat goit sámi suohkaniin leat peršovnna válggat gos fuolkkit ja oahppasat jienastit daid listtuid dahje bellodagaid gos leat sin olbmot . 
 Erenoamáš oahppasat leigga befálat geat maid duššaiga , go sudnuin ledjen ollu fárrolaga hárjehallan , muitala Dokke . 
 Lohkki čalmmiide leat eanas dáhpáhusat oahppasat . 
 Maiddái ahte doaktáriidda geat leat oahppasat sámi servvodahkii ja kultuvrii , lea álkit go sidjiide geat eai leat oahppasat dillái . 
 Maiddái dat gohčoduvvon lágaide vuođđuiduvvon doaimmat leat oahppasat Aslak J. Eirai , muhto sus aŋkke lea unnán jáhkku ahte bággonjuovvamiid arvet eiseváldiid álget čađahit . 
 Muhto fuolkkit ja oahppasatge dahket ahte áigi golla bures , ja sápmelaččat atnet maid gávpoga sámi birrasa buorren . 
 Muitala ahte soai leaba Lyngmoan veaháš oahppasat ovdalaččas dan sivas go leaba seamma áiggi leamaš studeanttat . 
 Oahppasat veahkehit ¶ 
 Ollu oahppasat ¶ 
 Son ii loga iežas gal sápmelažžan , muhtu sus leat ollu oahppasat Guovdageainnus , go su oabbá lea dohko náitalan . 
 Son maid ii loga sámegiela oahpaheaddjiid ja oahppasat riekta ádden su , go ii leat nákcen oahppat iežas eatnigiela . 
 Suohkanviesu lusa ledje mánát , oahppasat ja earát čoagganan ávvudit báikkiolbmá . 
 Vaikko lulde leat buoret bargovejolašvuođat de goitge lohket gávccis juohke logi Finnmárkkulaččas ahte sii hálidit dáppe orrut , gos leat oahppasat ja muđui lea gullevašvuohta . 
 Váikkuhusčielggadeapmi ii mearrit galgá go dahkkojuvvot duohtadeapmi vai ii , muhto dat galgá fuolahit ahte dahkkon mearrádusaid váikkuhusat leat oahppasat ja árvvoštallojuvvon . 
 – Mii geat leat lágideamis šattat goit hui oahppasat . 
 – Mus livčče oahppasat Suomas geaid hálidivččen galledit , lohká Merita Kernja ( 23 ) , muhto lea ferten duhtat riŋgemin . 

