Boađus: 1 058
						
Ovddit123Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	Administrative texts –
Vugiid ulbmil lea dahkat stáhta eiseváldiid ja Sámedikki ovttamielalažžan 	áššin 	main árvvoštallo sisafievrredit lágaid ja doaimmaid mat sáhttet váikkuhit njuolga sámi beroštumiide .
Dán barggu rámma siskobealde lea ulbmil buohtasdahttit oahppodilálašvuođaid ja kártet erohusaid daid 	áššin 	mat gusket sámegiela árvui , lágaide , resurssaide , oahppoplánii , hálddašeapmái jna davviriikkaid gaskkas .
Gielddain lea mearridanváldi dáin 	áššin 	ja alimus virgeolbmuin leat viiddis fápmudusat .
Ohcejoga gielda lea árvalan sierra Norggaáittardeaddji 	áššin 	mat gusket rádjeovttasbargui .
Erohus Norgga ja Suoma áittardeaddji doaimmaide man birra leat čállán 5. kapihttalis galgga rádjeovttasbargobuohtalasti leat áššedovdi ja oktavuođaolmmoš 	áššin 	mat gullet sosial- ja dearvvašvuođabálvalusaide rájáid rasta .
Danin evttohuvvo goappaš riikkaide ahte ložžejit gáibádusaid vai livččii bvejolaš spiehkastit gáibádusain soames surggiid ja 	áššin 	nu movt boahta ovdan ovttasbarggus .
Báikkalaš dási ektui evttohuvvo ahte dát 	áššin 	berre nannosit bargat ovddasguvlui nu ahte Norggabealde sáhtaše álggahit sullásaš prošeavtta ja ásahit Suomaáittardeaddji .
Standárdenráđđi , mii lea Ođasmahttin- ja hálddahusdepartemeantta ( FAD ) rávvejeaddji orgána IKT-áššiin , lea meannudan 	áššin 	čállinmearkkaid geavaheami almmolaš hálddahusas .
Suoma sámediggi dál bargá ovttasráđiid Norgga sámedikkiin ja Ruoŧa sámedikkiin oažžut áigái ovdaprošeaktaohcama man 	áššin 	lea dutkan- ja fága // resursaguovddáš .
Porsáŋggu sápmelaččaid Máhkarávjju boazodoallu váldui 	áššin 	Goaskinvákkedikkis 1704:s .
1984:s bođii Deanu luossabivdu 	áššin 	duopmostuoluid ovdii .
Muhtun boares olmmoš muitala ahte ovdalaš áigge eai atnán olbmot 	áššin 	ge go gusat , sávzzat ja bohccot guhto gávpogis .
Landsforeningen for Reiselivet i Norge ( Norgga johtolateallima riikkasearvi ) válddii Davvenjárgga geainnu 	áššin 	1908:s juo .
Goalmmát 	áššin 	lea ahte bivdu ja meahcásteapmi bisttii sis ekonomiija vuođđun , nu go namuhuvvon , guhkit go guđege eará sámi guovllus .
Norgga ja Suoma rádješiehtadallamiid oktavuođas lei nuortalaččaid viidáset eallin guovddáš 	áššin 	.
Maŋimus jagiid ságastallamiin ja riektenákkuin Njávdáma sápmelaččaid árbevirolaš vuoigatvuođaid birra lea guovddáš 	áššin 	leamaš Njávdáma sápmelaččaid boazodoalu sturrodat .
Muhto eatnasat bohte gal maŋit beaivve , nu ahte sáhtte doallat diggečoahkkimiid gos deaŧalaččamus 	áššin 	lei vearrorehkenastin , nappo maŋit jagi vearrogeassin mii galggai čađahuvvot mearragáttis geassemánu .
Lávdegoddi oaidná hui dehálažžan doalahit digaštallama 	áššin 	mat gusket dálkkaslaš teknologijii , dearvvašvuođabálvalusa vuoruhemiide , olmmošárvui ja ovttaárvosašvuhtii .
Jus 	áššin 	lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga .
Stuoradiggi beassá de sierra 	áššin 	mearridit oainnus sámi ulbmiliid ja Sámedikki doaimma bušeahta váldoekonomalaš rámmaid hárrái boahttevaš jagi ovddas .
Dábálaš njuolggadus norgga rievttis lea leamaš nu ahte jus galggaš sáhttit vejolaš álbmotrievtti rihkkuma vuolggahit 	áššin 	, de ferte ovttastahttojuvvon konvenšuvdna leat rihkkojuvvon .
Go lea sápmelaččaid ovddasteaddji orgána de ii sáhte Sámediggi ihcalis olgguštuvvot dakkár áššiin main álbmotriekterihkkun vuolggahuvvo 	áššin 	duopmostuoluide , ja dat orru čájeheame bealálašnávcca dákkár áššiin .
Sámedikki iešmearrideami láhkanannema evttohus šaddá danne maŋitvurrosaš 	áššin 	go ii leat vuoiga dárbu dan mearrádussii dannego Sámedikki iešmearrideapmi juo doarvái bures áittarduvvo go diggi ásahuvvo sierra riektesubjeaktan .
Vejolaš spiehkasteamit njuolggadusain ovddiduvvojit sierra 	áššin 	.
Dát mielddisbuktá ahte sámi áššiid bušeahtta meannuduvvo sierra 	áššin 	bušeahttaoktavuođas .
Dan bokte go bušeahttašiehtadallamat // - ráđđádallamat šaddet sierra 	áššin 	, šattašii álkit gieđahallat dan čuolmma mii lea bušeahttačiegus dieđuid dáfus .
Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš 	áššin 	.
Vaikko vel fáttát sáhttet ja galggašedje molsašuvvat ságastallamis ságastallamii , de lea deaŧalaš ahte oahppi ja váhnemat dovdet ahte dat mii sin mielas lea deaŧaleamos , lea maiddái 	áššin 	ságastallamis .
Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš 	áššin 	.
Sakka dettolažžan adnojuvvo ahte Sámediggi , mađe mielde lea vejolaš , galgá ovddastuvvot riikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotgažaldagat loktejuvvojit 	áššin 	.
Resursavuođu ja eará servodatberoštumiid vuhtii váldin sáhttá eaktudit eiseválddiid čađahit doaimmaid dan dihte go dilálašvuohta oppalohkái adno leat almmolaš 	áššin 	.
Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot 	áššin 	2008 Girkočoahkkimis .
Máŋgii lea boahtán ovdan 	áššin 	ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) .
Máŋgii lea boahtán ovdan 	áššin 	ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) .
Maiddái dás čujuhit Od.prp. nr. 28 ( 1994 – 95 ) gieđahallamii Stuoradikkis , gos boahtá ovdan ahte mearrádus lea jurddašuvvon adnot dušše erenoamáš váttis 	áššin 	ja dušše dihto mearriduvvon rájiid siskkobealde , gč. Ealáhuslávdegotti evttohusa ja čuovvu ságastallamiid .
Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Jus 	áššin 	lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga .
Sakka dettolažžan adnojuvvo ahte Sámediggi , mađe mielde lea vejolaš , galgá ovddastuvvot riikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotgažaldagat loktejuvvojit 	áššin 	.
Maiddái adnojuvvo sakka dettolažžan ahte Sámediggi nu guhkás go vejolaš lea ovddastuvvon rikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotáššit leat loktejuvvon 	áššin 	.
Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis 	áššin 	arktalaš ovttasbargui .
Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi leamaš 	áššin 	, muhto eai leat dássožii vel gávdnon buorit ja soabatlaš čovdosat .
Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot 	áššin 	2008 Girkočoahkkimis .
Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot 	áššin 	2008 Girkočoahkkimis .
Girkočoahkkin bivdá plána galgat biddjojuvvot 	áššin 	2008 Girkočoahkkimis .
Máŋgii lea boahtán ovdan 	áššin 	ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) .
Máŋgii lea boahtán ovdan 	áššin 	ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) .
Máŋgii lea boahtán ovdan 	áššin 	ahte galggašii go hálddašanovddasvástádusa sirdit Sámediggai , ee. Sd. dieđ. nr. 33 ( 2001 – 2002 ) .
Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš 	áššin 	.
Ráđđádallanšiehtadusa barggadettiin sohppui ahte dárbbaša geahčadit prosedyraid sierra 	áššin 	Sámedikki bušeahta ráhkadeami oktavuođas , go bušeahttabarggu oktavuođas bohciidahttet prosedyrat sierralágan áššiid ja čuolmmaid .
iehtadaladettiin ovdan ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 ja ON-konvenšuvnna ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra 1966 , loktejuvvui gažaldat fas 	áššin 	.
Maiddái adnojuvvo sakka dettolažžan ahte Sámediggi nu guhkás go vejolaš lea ovddastuvvon rikkaidgaskasaš oktavuođain gos eamiálbmotáššit leat loktejuvvon 	áššin 	.
Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis 	áššin 	arktalaš ovttasbargui .
Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid 	áššin 	.
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( 	áššin 	37/07/37 ) .
Dán konferánssas ledje guovddáš 	áššin 	dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide .
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
	áššin 	ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain .
	áššin 	leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat .
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten 	áššin 	daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis .
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš 	áššin 	.
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš 	áššin 	.
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš 	áššin 	.
Dán konferánssas ledje guovddáš 	áššin 	dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide .
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
Dán konferánssas ledje guovddáš 	áššin 	dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide .
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
Dán konferánssas ledje guovddáš 	áššin 	dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid fylkkagielddaide ja gielddaide .
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
	áššin 	ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain .
	áššin 	leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat .
	áššin 	ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain .
	áššin 	leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat .
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
	áššin 	ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain .
	áššin 	leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat .
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Ráđđádallanšiehtadusa barggadettiin sohppui ahte dárbbaša geahčadit prosedyraid sierra 	áššin 	Sámedikki bušeahta ráhkadeami oktavuođas , go bušeahttabarggu oktavuođas bohciidahttet prosedyrat sierralágan áššiid ja čuolmmaid .
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš 	áššin 	.
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
	áššin 	ledje : plána- ja huksenláhka , mearrariggodatláhka , Norgga posišuvnnat álgoálbmotjulggaštusbarggus , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas guolástusaid struktuvrapolitihka hárrái , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas gonagasreabbá hálddašeami birra , láhkaásahus Finnmárkku komišuvnna ja Meahcceduopmostuolu váste , Finnmárkku komi-šuvnna čoahkádus , Deanučázádaga guolástanlávdegotti mandáhta ja čoahkádus , sámi guovlluid suodjalanbarggu njuolggadusat , sámi lotnolasealáhusaid árvoháhkanprográmma , lastavuvddiid suodjalanplána Finmmárkkus , guovllulaš dearvvašvuo-đadoaimmaid doaibmadokumeanta ja oahppoplánat 9 iešguđet fágaide vuođđo- ja joatkkaskuvllain .
	áššin 	leat : minerálaláhka , luonddušláddjivuođaláhka , rievdadusat sámelága válganjuolggadusain , hálddašanođastus , boahtte áiggi sámi kulturmuitohálddašeapmi , čáhcefápmohuksen Forsanvatnet guovllus Norlánddas , doaibmabijut stuorradiggedieđáhusas sámepolitihka birra ja Sámedikki formalalaš sajádat ja bušeahttaprosedyrat .
( Stuorradiggi bivdá Ráđđehusa farggamusat čielggadit sámiid ja earáid guolástanvuoigatvuođa mearas Finnmárkku olggobealde , dás maiddái daid fatnasiid uhcimuseriid mat leat oanehat go 10 mehtera , ja čuovvolit dan 	áššin 	Stuorradiggái .
Ráđđehus atná giellagažaldaga hui deaŧalaš sámepolitihkalaš 	áššin 	.
iehtadaladettiin ovdan ON-konvenšuvnna siviila ja politihkalaš vuoigatvuođaid birra 1966 ja ON-konvenšuvnna ekonomalaš , sosiála ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid birra 1966 , loktejuvvui gažaldat fas 	áššin 	.
Dain 	áššin 	mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 .
Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( 	áššin 	35/07/35 ) .
Boazodoallovuoigatvuođa geográfalaš duhkodat lea dakkár fáddá mii maŋimuš jagiid lea leamaš guovddáš 	áššin 	.
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Viidáset ferte proposišuvnnas boahtit ovdan ahte departemeanta geatnegahttá iežas bargui mas johtilit čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Vástesaš mátkepolisiija ja gullevaš dagaldumit ovddiduvvojit sierra 	áššin 	Sámedikki politihkkariidda guovvamánu dievasčoahkkimis 2006 .
Eamiálbmogiid ovddasteddjiid ollislaš mieldeváldin ja oassálastin lea maiddái guovdilis 	áššin 	arktalaš ovttasbargui .
Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra 	áššin 	, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat .
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten 	áššin 	daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis .
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten 	áššin 	daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis .
Ráđđádallamiid oktavuođas lea ovdalaš verddevuohta leamaš 	áššin 	, ja lea jerrojuvvon sáhttá go dakkár ortnega joatkit sierralobi vejolašvuođa olis .
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
Dain 	áššin 	mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 .
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( 	áššin 	37/07/37 ) .
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Ráđđádallamiid oktavuođas lea ovdalaš verddevuohta leamaš 	áššin 	, ja lea jerrojuvvon sáhttá go dakkár ortnega joatkit sierralobi vejolašvuođa olis .
Boazolohku ja guohtungilvu Finnmárkkus lea máŋgalot jagi leamaš 	áššin 	, muhto eai leat dássožii vel gávdnon buorit ja soabatlaš čovdosat .
Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid 	áššin 	.
Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid 	áššin 	.
Dain 	áššin 	mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 .
« Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( 	áššin 	35/07/35 ) .
Dain 	áššin 	mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 .
« Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( 	áššin 	35/07/35 ) .
Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra 	áššin 	, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat .
Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra 	áššin 	, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat .
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( 	áššin 	37/07/37 ) .
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( 	áššin 	37/07/37 ) .
Dáin čoahkkimiin oažžu Sámediggi diehtit makkár proseassaid departtemeanttat árvvoštallet guovdilin čuovvovaš mánuid konsultašuvnnaid 	áššin 	.
Dain 	áššin 	mat gusket sámi kulturmuittuid hálddašeapmái , sáhttet mearrádusat mat leat dahkkojuvvon kulturmuitolága vuođul , váidaluvvot Riikaantikvárii , gč. kap. 7.7 .
Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( 	áššin 	35/07/35 ) .
Konsultašuvdnašiehtadusa barggus lei ovttamielalašvuohta das ahte lea dárbu geahčadit makkár bargovuogit leat Sámedikki bušeahta ráhkadeamis sierra 	áššin 	, dannego jahkásaš stáhtabušeahtaid ráhkadeamis čuožžilit sierra gažaldagat ja čuolbmačilgehusat .
Sámediggi meannudii bargojoavkku raportta čakčamánus 2007 ( 	áššin 	37/07/37 ) .
Sámediggi meannudii raportta « Sámedikki formála sajádat ja bušeahttaprosedyrat » dievasčoahkkimisttis čakčamánus 2007 ( 	áššin 	35/07/35 ) .
Go ráđđehusa davveguovlluid strategiija čilgejuvvo Romssas odne , de čalmmus 	áššin 	lea norgalaš olgoriikapolitihka ođđa viidodat .
Borasdávda ii lean politihkalaš 	áššin 	olu jagiid .
Dásseárvu jurddašuvvo dávjá dušše nissoniid ja albmáid gaskasaš 	áššin 	, muhto ovttaveardásašvuođaláhka deattuha doahpaga gokčat maiddái eará vehádagaid .
Váldo sierra 	áššin 	ovdal jagi loahpa .
Suohkanstivra meannudii bálvalusgeahpedeami sierra 	áššin 	, maŋŋil go bargojoavku lei ovddidan bajilgova das makkár doaimmaid livččii sáhttán čađahit vai geahpeda olggosgoluid .
Suohkanstivra meannudii bálvalusgeahpedeami sierra 	áššin 	, maŋŋil go bargojoavku lei ovddidan bajilgova das makkár doaimmaid livččii sáhttán čađahit vai geahpeda olggosgoluid .
Dieđáhus galgá ovdanbuktojuvvot suohkanstivrii ja meannuduvvot sierra 	áššin 	.
Ruoŧa ráđđehusas lea vuoruhuvvon 	áššin 	nannet ja ovddidit olmmošlaš vuoigatvuođaid ja daid fuolaheami sihke sisriikkalaččat ja riikkaid gaskasaččat .
Fylkkadiggi lea áššiin 49/02/49 ja 63/02/63 addán diehttevassii ahte fylkkasuohkana searvevuođabarggus šaddá guovdilis 	áššin 	máŋggalágan ovttasbargosoahpamušaiguin .
Ovddas guvlui šaddá deaŧalaš 	áššin 	registarastit erohusaid mat konjunktuvradilis leat riikkalaš ja guvllolaš dilálašvuođaid gaskkas .
Ulbmilsuorggit Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš foraide servojuvvo , main lea 	áššin 	guovlopolitihkka .
Go dat vejolašvuohta ráddjejuvvo garrasit , de čuožžila govttolaš 	áššin 	ahte báikkálaš servodat ferte oažžut buhtadasa guolleriggodatvuoigatvuođaid ovddas mat leat privatiserejuvvon .
Ovddas guvlui šaddá deaŧalaš 	áššin 	registarastit erohusaid mat konjunktuvradilis leat
Ulbmilsuorggit • Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš deaivvadanbáikkiide servojuvvo , main lea 	áššin 	guovlopolitihkka .
Gohččun ja áššelistu dohkkehuvvuiga čuovvovaš rievdadusain : Egil Olli hálidii ahte ášši 5-km-ráji birra galgá mearriduvvot sierra 	áššin 	.
3 ) Buoridit ain eambbo guvllolaš ovddidanmáhtu dainna lágiin ahte máhttodássi loktejuvvo , strategalaš guovlofierpmádat huksejuvvo , riikkaidgaskasaš prográmmaide ja riikkaidgaskasaš foraide servojuvvo , main lea 	áššin 	guovlopolitihkka .
Merkejuvvui , ahte čuovvovaš 	áššin 	gieđahallo áššelistui 9 § merkejuvvon ášši .
Sámediggi lea ovdal mearridan ođđan 	áššin 	sámiid oahpahusdili čielggadusa earret eará Ofuohtas // Lulli-Tromssas .
Sámediggi atná dán hui guovddáš 	áššin 	boazodollui .
Sámediggi atná dán hui guovddáš 	áššin 	boazodollui .
Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš 	áššin 	boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis .
Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš 	áššin 	boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis .
Politihkalaš digáštallamis Finnmárkkus lea boazosápmelaččaid « gielddagullevašvuohta » dávjá šaddan deatalaš 	áššin 	.
) ovddiduvvui Od.prp mas 	áššin 	váldojuvvo ovdan olmmošvuoigatvuohtasoahpamušaid váldojupmi oassin fárrui norgalaš láhkii .
Bargiidbellodaga joavku atná dan viehka muddui fuonášahtti 	áššin 	, go ágga dakkár sámi mearrideaddji váikkuhanválddi bidjat eananhálddašanorgánaid badjelii miehtá Finnmárkku boahtá sitáhtan mii lea váldojuvvon Álbmotriektejoavkku barggus - nammalassii
Dan mii mearkkašit positiiva 	áššin 	, muhto Sámediggeráđđi ferte gávnnahit maid oaiviliid dat oamasta Finnmárkku eananhálddašanorgána stivrra čoahkádusa hárrái , jos hálddašeapmi juohkása .
Bargiidbellodaga joavku atná dan positiiva 	áššin 	, go Sámediggeráđđi dattetge , vaikko dan prinsihpalaš vuođđo-oaidnu doarju guokte eananhálddašeami Finnmárkku várás , muhtun dihto eavttuid mielde sáhtášii doarjut ovtta oktasaš hálddašanorgána ásaheami ( FE ) , mas Sámedikkis ja Fylkkadikkis leat ovttamahtosaš ovddasteamit ( s. 25 ) .
Go mii ILO-soahpamuša 169 váldit vuhtii , de midjiide maid čuožžila 	áššin 	dat gažaldat , leago sámiin vuoigatvuohta beassat leat mielde hálddašeamen iežaset guovlluid luondduriggodagaid .
Joavku atná dan positiiva 	áššin 	go Sámediggeráđđi lea čujuhan dasa , ahte dakkár gillefidnoguovlluid ásaheami eiseválddit maid berrejit árvvoštallat gaskaoapmin mainna sáhttet bisuhit boaittobeal guovlluid ássamiid .
hirbmat šállošahtti 	áššin 	go Sámi vuoigatvuođalávdegoddi ii leat čielggadan sámiid eaiggáduššanvuoigatvuođa Finnmárkku eatnamiidda .
Politihkalaš digáštallamis Finnmárkkus lea boazosápmelaččaid « gielddagullevašvuohta » dávjá šaddan deatalaš 	áššin 	.
Ášši berre biddjojuvvot áššelistui 	áššin 	50/99/50 Guolástusealáhusa dilli .
Sámediggeráđđi lea gieđahallan Hálkavári ja Iŋggášguolbana báhčinfealtta 	áššin 	R 50/99/50 .
Sámediggi lohká dán ášši viiddis ja váttis 	áššin 	, ja dáhtošii guorahallat Hálkavárre- ja Iŋggášguolbanášši Suodjalusdepartemeanttain .
Sámediggeráđis leat čuovvovaš mearkkašumit áššiid hárrái mat ovddivuvvojedje ođđa 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis dán jagi geassemánu 1.-4. b.
Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 	áššin 	.
Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 	áššin 	.
Evttohus oktiibidjat dievasčoahkkimiid mat leat mearriduvvon biddjot čakča- ja skábmamánnui , meannuduvvo 	áššin 	15/00/15 .
Ášši meannuduvvo maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Sámediggeráđđi áigu 2002-jagi stáhtabušeahta oktavuođas árvvoštallat evttohusa mas giellaguovddáža ásaheapmi Oslo:i lea 	áššin 	.
Sámediggeráđđi áigu maiddái ovddidit O97Sámi geavaheami 	áššin 	.
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ollu oktavuođain ovddidan boraspireváttisvuođaid 	áššin 	— ja deattuhan man deaŧalaš lea buorebut skihkkadit máddodagaid — amaset boazodoallit ja eanadoallit goariduvvot — ja soitet vel gártat vuollánit .
Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš 	áššin 	ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji .
Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš 	áššin 	ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Maiddái eambbo dutkan « kveisa » váhágiin ovddiduvvui 	áššin 	.
Áššelisttu 	áššin 	leat Sámi parlamentáralaš ráđi barggu ruhtadeapmi , Interreg-bargu , Árktalaš ráđđi , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššit , sámeministeriid ja sámediggepresideanttaid oktasasčoahkkin 2000 čavčča ja sámi ovddasteapmi Davviriikkaid Ráđis .
Eavttuhus 4 eavttuhuvvo meannuduvvot maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis :
Ášši 4 meannuduvvo maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis ; ášši 31/00/31 Ovddit rabahttaortnegiid ja hálbbiduvvon hattiid mátkkošteddjiide Leavnnja girdinšilljus ferte fas váldit atnui .
Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš 	áššin 	Sámedikki politihkas .
Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš 	áššin 	Sámedikki politihkas .
Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon 	áššin 	dán jagi šiehtadallamiin .
Sámediggi lea dán ovddidan 	áššin 	21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis .
Sámediggi lea ovdal ovddidan 	áššin 	Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin .
Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon 	áššin 	, ja dikki mielas lea deatalaš árvvoštallat dálá ortnega .
Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon 	áššin 	dán jagi šiehtadallamiin .
Sámediggi lea dán ovddidan 	áššin 	21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis .
Sámediggi lea ovdal ovddidan 	áššin 	Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin .
Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon 	áššin 	, ja dikki mielas lea deatalaš árvvoštallat dálá ortnega .
Joatkkaskuvlla njuolggadus lassičuoggáid ektui ovddiduvvui maiddái 	áššin 	stáhtaráđđái .
Birasgáhttenministera mátki oktavuođas Finnmárkui dollujuvvui čoahkkin 12.07.00 várrepresideantta ja ministera gaskka , gos guovlilas 	áššin 	leai earret eará Báiddára čáhcefápmohuksen .
Dasa lassin ovddidii Suoma Sámediggi 	áššin 	Reinprodukter A // S reastaluvvama .
Guovddáš 	áššin 	lea danne ahte man muddui sáhttá doaibma addit badjebáhcaga , seammás ferte doaimmas leat vissis duhkodat ja geahččalit vissis áiggi doaibmat ( www.skatteetaten.no )
Gealboguovddáža ovdánahttimis ja jođiheamis lea geavaheaddjimielváikkuheapmi áibbas guovddáš 	áššin 	.
Danne ferte sámi kulturáddejupmi leat guovddáš 	áššin 	.
Ref. ášši 1. sirdojuvvo 	áššin 	005/05/005
Sámediggeráđđi áigu láhčit dili nu ahte váldo bajás sierra 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis 2010 čakčamánu .
Sámediggeráđđi bargá viidáset 	áššin 	ja geahččala oažžut dillái čoahkkima GOD:in gos dát lea fáddán .
Orru dattetge nu ahte stuorra eanetlohku vuostálastá luossabiebmama , ja ollugat fievrridit dan prinsihpalaš 	áššin 	, ovdamearkka dihtii dainna lágiin ahte eai bora bibmojuvvon luosaid .
Olles proseassas lea leamaš ovttamielalašvuohta das ahte davviriikkalaš sámekonvenšuvdna ii šatta 	áššin 	dušše guoskevaš stáhtaide ja daid stáhtaid ráđđehusaide , muhto ahte sámedikkiin , mat leat álbmotválljenorgánat dan álbmogii maid konvenšuvdna válddahallá , ferte leat aktiivvalaš rolla šiehtadallamiin ja dat fertejit váldit ovddasvástádusa bohtosis .
Danne lea dehálaš ahte Sámediggi lokte buohcceviessostruktuvrra 	áššin 	árvvoštallan dihte sámi álbmoga vejolašvuođa oažžut ovttaárvosaš dearvvašvuođabálvalusaid .
Sámediggeráđđi ovddida Finnmárkkuopmodaga ođđa strategalaš plána sierra 	áššin 	Sámedikki skábmamánu dievasčoahkkimii .
Duodješiehtadus meannuduvvo sierra 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Dát dagaha dan ahte dárbbut sámi mánáidgárdesajiid ektui eai leat kártejuvvon ja meannuduvvon ollislaš 	áššin 	, juoga mii maiddái dagaha ahte ásahanálgagat eai vealtameahttumit dárbbaš váldit vuolggasaji dán lágan ollislaš lagadeamis .
Dát dagaha dan ahte dárbbut sámi mánáidgárdesajiid ektui eai leat kártejuvvon ja meannuduvvon ollislaš 	áššin 	, juoga mii maiddái dagaha ásahanálgagat eai vealtameahttumit dárbbaš váldit vuolggasaji dán lágan ollislaš lagadeamis .
Sámedikki ja Oslo gieldda gaskasaš ovttasbargošiehtadus Oslo Sámiid Searvi lea ovdal ovddidan 	áššin 	ovttasbargošiehtadusa gaskal Sámedikki ja Oslo gieldda , mo lea Sámediggeráđi stáhtus dáinna šiehtadusbargguin ?
Miessemánu 2010 evttohii NSR ođđa 	áššin 	ahte stáhta berre váldit badjelasas Skániid joatkkaskuvlla hálddašeami dassážii go stáhta sámi joatkkaskuvllaid hálddašeapmi lea čielggaduvvon .
NSR bivdá ahte Sámediggeráđđi ovddida dán ođđa 	áššin 	plenumii .
Boazodoalu areáladilli ovddiduvvo sierra 	áššin 	dievasčoahkkimii .
Sámediggi bivdá sámediggeráđi ovddidit boazodoalu areáladili sierra 	áššin 	.
Sámediggi bivdá sámediggeráđi ovddidit boazodoalu areáladili sierra 	áššin 	.
Dát váldo fas 	áššin 	eará ovttasbargočoahkkimis .
Dan lassin dat lea 	áššin 	guovvamánu dievasčoahkkimis .
Dan maid mii oaidnit ságastallamiin buot váttisvuođaid birra , lea ahte dat geahčaduvvojit ovttaskas 	áššin 	.
Dan lassin meannuda vel doarjjastivra referáhta 	áššin 	dakkár áššiid main mearridanváldi lea fápmuduvvon .
Evttohus 2 : Revišuvdnagáibádus eret smávva oasusservviin Áirras Toril Bakken Kåven ovddida ođđa 	áššin 	sihkkut revišuvdnagáibádusa smávva oasusservviin .
Dalle sohpe ráđđehus ja Sámediggi geahčadit bušeahttabargovugiid sierra 	áššin 	, dan sivas go leat čuožžilan olu erenoamáš čuolmmat dan geažil .
Sámediggi gávnnaha ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra 	áššin 	, ii gusto šat .
) Sámediggi gávnnaha šállošemiin ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra 	áššin 	, ii gusto šat .
Dalle sohpe ráđđehus ja Sámediggi geahčadit bušeahttabargovugiid sierra 	áššin 	, dan sivas go leat čuožžilan olu erenoamáš čuolmmat dan geažil .
Sámediggi gávnnaha šállošemiin ahte ovdalaš soahpamuš dan ektui ahte bušeahttabargovuogit galget gehččojuvvot sierra 	áššin 	, ii gusto šat .
Sámediggi meannudii dán sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis geassemánu 2011 .
Evttohus 4 : Árvvoštallat ođđa nama válgabiirii 5 Sámediggeráđđi árvvoštalai válgabiirre 5 nammarievdadeami mii ovddiduvvui ođđa 	áššin 	skábmamánus 2009 .
Dán árvolisttu , maid sáhttá gohčodit guovddáš 	áššin 	sámi oahpaheamis ja oahpahusas , sáhtášii vel guhkibun čállit .
Dat lea stuora ja viiddis ášši , mii gáibida konsultašuvnnaid , danin dat galgá meannuduvvot sierra 	áššin 	Sámedikkis , ja dasto eat suokkardala ge fága-ja diibmologu duođi dárkileappot dán oahpahusdieđáhusas .
Sámediggi áigu ságastallagoahtit departemeanttain , ja dan ságastallama 	áššin 	lea sihkkarastit buoret kvalitehta ja ovddosdiehtima sámegiel oahpahussii , maiddái de go dakkár oahpaheapmi čađahuvvo gáidosisoahpaheapmin .
Dát dahkko sierra 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii .
Dát dahkko sierra 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii .
Sámediggeáirasiid habilitehta lea máŋgga oktavuođas bohciidan 	áššin 	, earenoamážit bušeahttameannudeamis .
Sámediggi lea ovddidan hástalusa 	áššin 	Sámi parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimii mii dollojuvvui Girkonjárggas skábmamánu 9. b. 2011 .
Sámediggi lea ovddidan hástalusa 	áššin 	Sámi parlamentáralaš ráđi dievasčoahkkimii mii dollojuvvui Girkonjárggas skábmamánu 9. b. 2011 .
Sámediggi bivdá 2012 vuosttáš njealjádasjagis 	áššin 	gos Sámedikki doaibmabijuid juolludeamit biddjojit dáid prinsihpaid vuođul mat bohtet ovdán dán bušeahttačállosis .
Sámediggi oaivvilda ahte dát ealáhus ferte mihá eambbo loktejuvvot ealáhuspolitihkalaš 	áššin 	, nu ahte rámmaeavttut sáhttet buoriduvvot .
Konsultašuvdnačoahkkimis mii lea juohke jahkebeali gaskal Ođasmahttin- hálddahus- ja girkodepartemeanta ( OHD ) ledje barggut doaibmaplána oktavuođas 	áššin 	.
Sámediggeráđis leamaš čoahkkin Harald Gaskin ođđajagimánu 1. beaivvi 2012 gos sámi kulturgažaldagat ledje 	áššin 	.
Sámediggeráđis lei maid čoahkkin seammá beaivve RiddoDuottarMuseain , 	áššin 	lei Porsáŋggu musea dárbbu saji birra Rávttošnjárgga luonddudálus ja museas .
Sámediggeráđđi lei mielde bargočoahkkimis 28.11.12 Stáhta huksendoaimmahagain , Kulturdepartemeanttain ja Beaivváš Sámi Našunálateáhteriin , gos lei 	áššin 	ásahit ođđa teáhtervistti .
” Joatkkan dása ovddiduvvo bioteknologalaš ovdáneami mearkkašupmi sámi álbmogii 	áššin 	cuoŋománu dievasčoahkkimii .
Sámediggi sáhttá loktet dán 	áššin 	ovttasbargočoahkkimiin Máhttodepartemeanttain ja oahppodirektoráhtain , ja fievrredit dán fuolastuvvama fylkkamánniide .
Čoahkkimis válddii Sámediggi 	áššin 	earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin , ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide .
Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra , 	áššin 	maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit .
Čoahkkimis válddii Sámediggi 	áššin 	earret eará dan ahte leat unnán sámi geavaheaddjit geat váldet oktavuođa Dásseárvo- ja vealahanáittardeddjiin , ja ahte sámi dásseárvoorganisašuvnnat eai leat searvadahttojuvvon dásseárvodoaimmain davviriikkalaš dásis ja movt sámi perspektiiva sáhtášii searvadahttojuvvot dásseárvolávdegotti bargguide .
Konsultašuvdna mánáid ovddasteaddji birra , 	áššin 	maid mánáidsuodjalus- ja sosiála fylkkalávdegoddi galget meannudit .
čuolbma ferte meannuduvvot oktan ja deaŧalaš 	áššin 	gos sihkkarasto fága- ja diibmologojuohkin sámegielfágas , ja ii šatta dego noađđin eará fága- ja diibmologoveardidemiide .
Go vásihit oahppit lohku geat vallejit sámegiela lea njiedjan 26,5% dan maŋemus 5 jagis , de lea áibbas dehálaš ahte garrasit ja duođalaččat ferte bargat dainna 	áššin 	vái sámi oahppin bissu sámegiella fágan vuođđooahpahusas .
Dán oktavuođas lea Steinfjell čállán reivve departementii ahte son vásihii , go ovddastii joavkku , ahte go čujuhii bures duođaštuvvon áššečuolmma mas ohppiidlohku geain lea sámegiella nubbingiellan vuođđoskuvllas , lea njiedjan , ja dáhtui ahte dát váldojuvvo 	áššin 	našunála referánsajoavkkus , de čujuhii dalá stádačálli Rugtvedt , Máhttodepartemeanttas , Sámediggái , mii lea dat ásahus mii galgá čoavdit dán ášši .
Dán árvolisttu , maid sáhttá gohčodit guovddáš 	áššin 	sámi oahpaheamis ja oahpahusas , sáhtášii vel guhkibun čállit .
Dat lea stuora ja viiddis ášši , mii gáibida konsultašuvnnaid , danin dat galgá meannuduvvot sierra 	áššin 	Sámedikkis , ja dasto eat suokkardala ge fága-ja diibmologu duođi dárkileappot dán oahpahusdieđáhusas .
Sámediggi áigu ságastallagoahtit departemeanttain , ja dan ságastallama 	áššin 	lea sihkkarastit buoret kvalitehta ja ovddosdiehtima sámegiel oahpahussii , maiddái de go dakkár oahpaheapmi čađahuvvo gáidosisoahpaheapmin .
Skuvlaheaittiheamit ovddiduvvoje sierra 	áššin 	Máhttodepartemeanttain .
Sámediggeráđđi áŋgiruššá nannosit dainna ahte vuosttaldit skuvlaheaittihemiid ja dat váldojuvvo maiddái ovdan sierra 	áššin 	politihkalaš čoahkkimis Máhttodepartemeanttain guovvamánu 15. b. 2012 .
NSR šálloša go Sámediggeráđđi ii háliit meannudit dahje oažžut proposišuvnna árvvoštallojuvvot vuđolaš , áššálaš vuođul , dakko bokte ahte loktet dan sierra 	áššin 	.
Dát áššečuolbma lea ovddiduvvon ođđa 	áššin 	ja váldojuvvon ovdan gažaldahkan ráđđái Sámedikki dievasčoahkkimis .
NSR evttohii Sámedikkis juovlamánu 2008 ođđa 	áššin 	álggahit barggu ráhkadit ođđa olislaš sámi mátkkoštanplána .
Bivdit geahčadit ja árvvoštallat sámi kulturmuitohálddašeami ođđa 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii , mas erenoamážit ságastallat bistevaš ja rievddadeaddji rájiid birra automáhtalaččat ráfáidahttojuvvo sámi kulturmuittuid ektui ja dan birra ahte berrešii go priváhta máksingáibádusa oktasaškultuvrra hálddašeami oktavuođas joatkit .
Lávdegoddi háliida ahte Sámediggi ovddida árvalusaid bioteknologiijalága árvvoštallamii , ja bivdá danne sámediggeráđi ráhkkanahttit 	áššin 	dievasčoahkkimii .
Ovddiduvvo 	áššin 	019/12/019 St. prop. 70 L Rievdadusat oassálastinlágas , mearraresursalágas ja finnmárkolágas ( riddoguolástuslávdegottis ) .
Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi áigu ovddidit dán 	áššin 	dievasčoahkkimii 2012:s .
Bearráigeahččanlávdegotti meannudeapmi : Bearráigeahččanlávdegoddi áigu ovddidit dán 	áššin 	dievasčoahkkimii 2012:s .
Evttohus oktiibidjat dievasčoahkkimiid mat leat mearriduvvon biddjot čakča- ja skábmamánnui , meannuduvvo 	áššin 	15/00/15 .
Ášši meannuduvvo maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Sámediggeráđđi áigu 2002-jagi stáhtabušeahta oktavuođas árvvoštallat evttohusa mas giellaguovddáža ásaheapmi Oslo:i lea 	áššin 	.
Sámediggeráđđi áigu maiddái ovddidit O97Sámi geavaheami 	áššin 	.
Bargiidbellodaga sámediggejoavku lea ollu oktavuođain ovddidan boraspireváttisvuođaid 	áššin 	— ja deattuhan man deaŧalaš lea buorebut skihkkadit máddodagaid — amaset boazodoallit ja eanadoallit goariduvvot — ja soitet vel gártat vuollánit .
Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš 	áššin 	ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji .
Sámediggái álbmotválljen orgánan lea guovddáš 	áššin 	ahte diggi oažžu iešheanaleabbo saji .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Maiddái eambbo dutkan « kveisa » váhágiin ovddiduvvui 	áššin 	.
Áššelisttu 	áššin 	leat Sámi parlamentáralaš ráđi barggu ruhtadeapmi , Interreg-bargu , Árktalaš ráđđi , Barentsovttasbarggu eamiálbmotáššit , sámeministeriid ja sámediggepresideanttaid oktasasčoahkkin 2000 čavčča ja sámi ovddasteapmi Davviriikkaid Ráđis .
Eavttuhus 4 eavttuhuvvo meannuduvvot maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis :
Ášši 4 meannuduvvo maŋimuš 	áššin 	dán dievasčoahkkimis ; ášši 31/00/31 Ovddit rabahttaortnegiid ja hálbbiduvvon hattiid mátkkošteddjiide Leavnnja girdinšilljus ferte fas váldit atnui .
Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš 	áššin 	Sámedikki politihkas .
Sámediggi áigu erenoamážit namuhit ahte boazodoalu eatnamat leat guovddáš 	áššin 	Sámedikki politihkas .
Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon 	áššin 	dán jagi šiehtadallamiin .
Sámediggi lea dán ovddidan 	áššin 	21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis .
Sámediggi lea ovdal ovddidan 	áššin 	Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin .
Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon 	áššin 	, ja dikki mielas lea deaŧalaš árvvoštallat dálá ortnega .
Geavaheaddji ja hálddašeami einnostahttivuohta ja álkideapmi lea ovddiduvvon 	áššin 	dán jagi šiehtadallamiin .
Sámediggi lea dán ovddidan 	áššin 	21.02.00 notáhtas Eanadoallodepartementii , ovttas áššiin mas lea sáhka NBR:a searvamis njuolggadusaid hábmemii , mat mearriduvvojit boazodoallošiehtadusa olis .
Sámediggi lea ovdal ovddidan 	áššin 	Dikki saji ja rolla boazodoalloáššiin .
Sámedikki sadji šiehtadallamiin lea ovdal ovddiduvvon 	áššin 	, ja dikki mielas lea deaŧalaš árvvoštallat dálá ortnega .
Joatkkaskuvlla njuolggadus lassičuoggáid ektui ovddiduvvui maiddái 	áššin 	stáhtaráđđái .
Birasgáhttenministera mátki oktavuođas Finnmárkui dollujuvvui čoahkkin 12.07.00 várrepresideantta ja ministera gaskka , gos guovlilas 	áššin 	leai earret eará Báiddára čáhcefápmohuksen .
Dasa lassin ovddidii Suoma Sámediggi 	áššin 	Reinprodukter A // S reastaluvvama .
Dát meannuduvvo 	áššin 	miessemánu dievasčoahkkimis dan oktavuođas go čielggadeapmi sámegiela dili birra meannuduvvo .
11. siidu ( Lassičuokkis prioriteremiidda 12. čuoggá vuolde ” Boazodoallu kulturguoddin ” : ) Sámedikki atná vuoigatvuođa bealljemerkii sápmelaččaid vieruiduvvan vuoigatvuohtan , ee. maiddái deaŧalaš 	áššin 	árbevirolaš verdde-vuogádagas , ja áigu bargat dan ovdii ahte dát vuoigatvuohta dohkkehuvvo formálalaččat .
Sámedikki atná vuoigatvuođa bealljemerkii sápmelaččaid vieruiduvvan vuoigatvuohtan , ee. maiddái deaŧalaš 	áššin 	árbevirolaš verdde-vuogádagas , ja áigu bargat dan ovdii ahte dát vuoigatvuohta dohkkehuvvo formálalaččat .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Beroškeahttá sámiid ávžžuhusain ahte ii galggašii evttohuvvot 	áššin 	sámi miellahttovuohta Davviriikkaid ráđis ovdalgo mii leat gergosat dasa , de evttohii presideantagoddi dán áššin ráđi 53. sešuvnnas Københámmanis 29. – 31.10.01 .
Beroškeahttá sámiid ávžžuhusain ahte ii galggašii evttohuvvot áššin sámi miellahttovuohta Davviriikkaid ráđis ovdalgo mii leat gergosat dasa , de evttohii presideantagoddi dán 	áššin 	ráđi 53. sešuvnnas Københámmanis 29. – 31.10.01 .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo 	áššin 	maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka , mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa , bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái , ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovlulaš oktavuođas .
Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš 	áššin 	dan ahte trolárat , main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii , eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa .
Guokte mánu maŋŋá go Bargiidbellodaga sámediggejoavku leai váldán oktavuođa , ovddidii NSR parlamentáralaš jođiheadjji ja NSR ovddit ráđđelahttu , vástevaš evttohusa Sámedikki dievasčoahkkimii ođđa 	áššin 	, dego ášši ii oppa livččege lean ovddiduvvon sámediggeráđđái .
Sámediggi váldá dán sierra 	áššin 	maŋŋá go láhkaásahusat ja njuolggadusat leamaš viiddis gulaskuddamis .
Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis 	áššin 	evttohit njuolggadusaid rievdadit , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii .
Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis 	áššin 	evttohit njuolggadusaid rievdadit , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuohtan oažžut fálaldaga iežaset gillii .
Bargiidbellodaga sámediggejoavku oaidná dárbun ahte guovvamánu dievasčoahkkimis ovddiduvvo 	áššin 	maiddái Sámedikki guolástuspolitihkka , mas bidjat vejolaš ođđa strategiijaid guolástusa , bivdoeriid jna. sihkkarastimii ja ovddideapmái , ja ahte oažžut vejolašvuođa geahččat dan stuorát guovllulaš oktavuođas .
Sámediggi galggašii omd. atnit duođalaš 	áššin 	dan ahte feastonuohttefatnasat , main lea vuovdingeatnegasvuohta dihto riddoservodahkii , eai beroš dán lágan geatnegasvuođain ja dan bokte sáhttet uhkidit dáid báikegottiid birgenvejolašvuođa .
Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja dát ášši biddjojuvvo bearjadaga 22.02.02 sierra 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Evttohusat 1 ja 5 biddjoba oktii ja ášši meannuduvvo bearjadaga 22.02.02 sierra 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Lassiášši Divttasvuona-Hellemoguovllu suodjalusplána , dohkkehuvvui ođđa 	áššin 	38 jienain 1 jiena vuostá .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Dát lea juo 	áššin 	Barentsovttasbarggus ja Arktáralaš ráđis .
Evttohus 1 biddjo 	áššin 	bearjadaga , dohkkehuvvui 21 jienain 13 jiena vuostá
Evttohus 4 biddjo 	áššin 	bearjadaga , dohkkehuvvui 21 jienain 13 jiena vuostá
Evttohus 1 ja 4 biddjojit 	áššin 	bearjadahkii 26.11.04 vrd. Čoahkkinortnega § 4 b ) .
Bušeteren lea ráddjejuvvon jahkásaš dábálaš bušehttii , ja Sámedikki maŋit jagi dárbbut eai šat ovddiduvvo sierra 	áššin 	divasčoahkkimii , mii dan meannuda sierra .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja jos dárbu olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga ja jos dárbu olggobealde almmuhuvvon áššiide biddjojuvvon áigemeriid .
Dievasčoahkkima vuosttas beaivvi ovddida Sámediggeráđđi sierra 	áššin 	dieđáhusa ráđi doaimmaid birra dievasčoahkkimiid gaskka .
Sámediggeráđđi ovddida dán dievasčoahkkimii Sámi ovddidanfoandda hálddašanguovllu viiddideami 	áššin 	.
Dađi mielde go diehtit , de ii leat bearráigeahččanlávdegotti jođiheaddji ovddidan eaŋkiláššiid dahje gažaldagaid resurssaid hárrái lávdegoddái 	áššin 	lávdegoddái .
Eavttuhus 2 meannuduvvo dán dievasčoahkkimis guovvamánu 27. b. 1998 maŋimuš 	áššin 	14/98/14 .
Eavttuhus 2 meannuduvvo dán dievasčoahkkimis guovvamánu 27. b. 1998 maŋimuš 	áššin 	14/98/14 .
Nubbi dieđáhus - Sd. dieđáhus nr. 41 ( 1996-97 ) , ovddiduvvui stáhtaráđis cuoŋománu 8. b. 1997 ja lea meannuduvvon sierra 	áššin 	Sámedikki áššis 4/98/4
Nubbi dieđáhus - Sd. dieđáhus nr. 41 ( 1996-97 ) , ovddiduvvui stáhtaráđis cuoŋománu 8. b. 1997 ja lea meannuduvvon sierra 	áššin 	Sámedikki áššis 4/98/4
Ráđi áigumuš lea ovddidit dán 	áššin 	dievasčoahkkimii skábmamánus dán jagi .
Čujuhettiin BB:a sámediggejoavkku 12.08.98 reivii Sámedikki presidentii , evttohit bidjat Sámi parlamentáralaš ráđi sierra 	áššin 	dán dievasčoahkkimis .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga .
Jos čoahkkinjođihangoddi gávnnaha ahte ođđa ášši heive mearridit seamma čoahkkimis , de galggašii čoahkkinjođihangoddi bidjat dan sierra 	áššin 	áššelistui , ja dieđihit ahte dan áigot eavttuhit meannudit dallánaga .
Dát jurdda čuovvu Sámeráđi jurdagiid ja heive ja dárbbašuvvo dál fuolahuvvot maiddái dan dihtii go Arktalaš Universitehtta lea áigeguovdilis 	áššin 	.
Muhto vahága ii sáhte meroštallat seammaláhkai go sávzaspeadjamiid , ja danne ii leat nu hirbmadis 	áššin 	mediaide .
Ráđi áigumuššan lea leamaš meannudit golbma ášši oktan 	áššin 	.
Mii fertet dohkkehit ahte Statsskog SF gávdno , ja de sáhttá Statsskog SF:a vuođđonjuolggaduslaš lobálašvuohta meannuduvvot sierra 	áššin 	.
Sámediggi lea ovdal mearridan ođđan 	áššin 	sámiid oahpahusdili čielggadusa earret eará Ofuohtas // Lulli-Tromssas .
Sámediggi atná dán hui guovddáš 	áššin 	boazodollui .
Sámediggi atná dán hui guovddáš 	áššin 	boazodollui .
Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš 	áššin 	boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis .
Sámediggi atná boazodoalu eatnamiid sihkkarastima áibbas guovddáš 	áššin 	boazodoalu seailluheamis ja ovddideamis sámi ealáhussan ja ekologalaš , ekonomalaš ja kultuvrralaččat ceavzi boazodoalu mihttomeari joksamis .
Ášši berre biddjojuvvot áššelistui 	áššin 	50/99/50 Guolástusealáhusa dilli .
Sámediggeráđđi lea gieđahallan Hálkavári ja Iŋggášguolbana báhčinfealtta 	áššin 	R 50/99/50 .
Sámediggi lohká dán ášši viiddis ja váttis 	áššin 	, ja dáhtošii guorahallat Hálkavárre- ja Iŋggášguolbanášši Suodjalusdepartemeanttain .
Sámediggeráđis leat čuovvovaš mearkkašumit áššiid hárrái mat ovddivuvvojedje ođđa 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis dán jagi geassemánu 1.-4. b.
Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 	áššin 	.
Eavttuhus 1 gieđahallojuvvo dán dievasčoahkkima 50/99/50 	áššin 	.
Fágaservviide gullevašvuohta ja politihkalaš gullevašvuohta leat maid hearkkes dieđut , muhto daid miellahttolisttuid eai dábálaččat meannut nu čiegus 	áššin 	go ovdamearkkadihte dás ovdalis namuhuvvon hearkkes dieđuid .
- Jus áššit leat almmolašvuođalága mielde graderejuvvon almmolaš 	áššin 	, de aŋkke eanas oktavuođain lea nu ahte dat leat dušše muhtun muddui almmolaččat .
Boazodoalu areáladilli ovddiduvvo sierra 	áššin 	dievasčoahkkimii .
Vaikko dásseárvu lea ságastallojuvvon hálddahuslaččat buot dásiin , de ii leat aŋkke ovddiduvvon 	áššin 	, ja eai leat vuos ásahuvvon doaibmabijut njulgen dihte dáid boasttuvuođaid .
Munk-Madsen lohká sihke dásseárvvu ja earreregulerema leat beare báhkka 	áššin 	ja danne eai leat gieđahallojuvvon .
Dan dihte lea guovddáš 	áššin 	movt Norga hálddaša iežas ovddasvástádusa daid sámiid guovdu geat árbevirolaččat leat birgejumi viežžan meara riggodagain .
Jagi 2005 rájes galget suohkaniid ja fylkkasuohkaniid guovttegielalašvuođa raporttat biddjot ovdan Giellastivrii sierra 	áššin 	.
2005:s ja 2006:s gieđahalai Giellastivra raporttaid 	áššin 	, muhto dan maŋŋá lea leamaš Sámediggeráđđi mii meannuda raporttaid áššin .
2005:s ja 2006:s gieđahalai Giellastivra raporttaid áššin , muhto dan maŋŋá lea leamaš Sámediggeráđđi mii meannuda raporttaid 	áššin 	.
Dan áiggi go giellastivra meannudii raporttaid 	áššin 	, 2004:s ja 2005:s , de sáddejuvvojedje ruovttoluottadiehtun gažaldagaid ja mearkkašumiid mat guske suohkaniid raporttaide .
Sámi servodagas váilu ollu dat mii muđui servodagas adnojuvvo iešalddis čielga 	áššin 	.
Dán konferánssas ledje guovddáš 	áššin 	dat vejolaš váikkuhusat mat ođastusas sáhttet šaddat Sámediggái ja sámi guovlluid
Deaŧalaš 	áššin 	leat leamaš Sámediggeráđi riikkaidgaskasaš áŋgiruššansuorggit , Barentsovttasbargu , Davviriikkalaš Sámekonvenšuvdna , Norgga ovdagoddi Árktalaš ráđis , dálkkádatrievdamat , EU ja ONa eamiálbmotjulggaštus .
Dán problematihka geažil gártá ge bievlavuodjima meannudeapmi váttis 	áššin 	.
Sámediggi ádde hui bures manne sámi museat leat fuolastuvvan , ja lea ovddidan museaođastusa 	áššin 	čoahkkimis Stuorradikki gielda- ja hálddašankomiteain skábmamánus .
čuovvolit riddoguolástuslávdegotti konklušuvnnaid , ja mii ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Sámediggi lea jahkebeallásaš konsultašunčoahkkimiid oktavuođas Bargo- ja searvadahttindepartemeanttain lokten 	áššin 	daid hástalusaid maid máŋga suohkana vásihit oahpahussuorggis .
Sámediggi lea leamaš mielde njealji boraspirelávdegottis ja boraspiriid hálddašeami guovddáš ovttasbargolávdegottis , ja dasa lassin lea Sámediggi máŋgii lokten 	áššin 	daid vahágiid maid boraspiret dahket eanandollui ja boazodollui .
Sámedikki vuoruheamit dáid eanandoallošiehtadusa loahppabohtosiin galget leat guovddáš 	áššin 	.
Stivra áigu boahtte SPR-čoahkkimis golggotmánu 4. – 6. b. 2004 Honnesvagis , čalmmustit kártema ja dan seammás ovddidit čoahkkimii 	áššin 	ahte čuovvolit kártema .
Maŋŋá SPR mearrádusa lea dát ovddiduvvon 	áššin 	oktasaščoahkkimis 12.11.03 mii dollojuvvui sámedikkiid presideanttaid ja Suoma , Norgga ja Ruoŧa sámi áššiid ministtariid gaskka .
Erenoamáš váttis 	áššin 	lea leamaš eamiálbmogiid iešmearridanvuoigatvuohta , mii gieđahallo julggaštusa 3. artihkkalis .
Áiggi mielde soaitá šaddat áigeguovdilis 	áššin 	evttohit rievdadit njuolggadusaid , vai sámi mánát ožžot vuoigatvuođa fálaldagaide iežaset gillii .
S ámediggeráđđi áigu ovddidit ollislaš minerálapolitihka sierra 	áššin 	Sámediggái dán jagi miessemánus .
Maŋŋá gulaskuddama meannuduvvojit ođđa meroštallannjuolggadusat ja juolludaneavttut sierra 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis guovvamánus 2011 .
Dásseárvu lea definierejuvvon dehálaš 	áššin 	sámi servodagas .
	Aššu –
Ja dat hárve áššit maid áhkut mearridit čiegus 	áššin 	, dat eai boađe almmuhuvvot eambbo Ipmeláhččái , dat lea sihkar .
Jus sámegiela áiggošin lohkat muhtun čielga dáru guovllus , de dat šaddá fáhkka olles servodat 	áššin 	.
Gánnáhivččii go dušši dahkat nie stuora 	áššin 	...
Dál lea bahkkaseamos 	áššin 	Ecstasy tableahtat - mat lea buhtis narkotihkka .
Dát galgá baicca leat jurddašan 	áššin 	midjiide nissonolbmuide alcceseamet .
Plána lea ovdal juo leamaš 	áššin 	suohkanstivrras , ja dalle dat dohkkehedje nu movt dál lea .
Gávppašeapmi Jan Ole oaivvilda dán barggu dan muttos stuora ja dehálaš 	áššin 	ahte dat čuohcá sihke álbmogii ja boahtteáigái .
Dál balan sakka Sámedikki vajálduhttet boazosápmelaččaid , ja dat gal lea oba duođalaš go sámi vuoigatvuođat leat nu áigeguovdilis politihkalaš 	áššin 	.
Son gáibidii giellabargi virgáibidjama sierra 	áššin 	.
Ii sierra 	áššin 	Sámedikki presideanta Pekka Aikio luittii áirasiid hui guhká ságastallat sihke giellabargi áššis ja Sámedikki Helssetmátkkis , gávnnahan dihte galggašii go daid bidjat sierra áššin- ja dahkat mearrádusa daidda .
Guhkes ja oalle buori ságastallama maŋŋil šadde áirasat ovttaoaivilii das ahte ii goabbáge 	áššin 	biddjo sierra áššin , ja jorgaleaddji virgi almmuhuvvo ođđasis .
Guhkes ja oalle buori ságastallama maŋŋil šadde áirasat ovttaoaivilii das ahte ii goabbáge áššin biddjo sierra 	áššin 	, ja jorgaleaddji virgi almmuhuvvo ođđasis .
Dan dihte ii gánnát juohke ášši gáibidit 	áššin 	ollesčoahkkimis , logai Pekka Aikio .
Dat lea nu bahkka ášši ahte ii guhtege bellodat duostta dat bidjat politihkalaš 	áššin 	.
Gili ássiin leat moadde bohcco ja muhtun sávzza , ja dušše dat šattai nu stuora 	áššin 	ahte gitta Oslos fertejedje guorahallat leat go Sihčajávrri olbmot ja bohccot vahágin boazoealáhusa ceavzimii !
Ártegis vuohki - Mun atnen dien burgima nu ártegis 	áššin 	, go eai dieđit munnje ovdal , ahte sii áigot mu viesu mannat burgit .
Sámi rievttit ja vuoigatvuođat eai dáidde leat unnit 	áššin 	boahtte sámediggeáigodagas go dán radjai leat leamaš .
Jovnna muitala earret eará boazodoalu lagárievdeami , boazodoallušiehtadusa ja árvalusa ođđa orohat juohkimii ain stuora 	áššin 	NBR:as .
Mun čuovun sudno čalbmegeahčastagaid , ja go fuomášin mii lei 	áššin 	, de gal ballagohten ahte dás sáhttá siseatnan soahti šaddat .
Dás leat 	áššin 	Sámi Vuoigatvuođalávdegotti 2. oasseárvalus , luondduriggodat vuođđun sámi kultuvrii .
Dutkanprošeakta sámi árbevieruid ja rievttioiainnu birra lea maiddái 	áššin 	.
Su jápmin bázii sevdnjes 	áššin 	.
Dien ságastallama olis livččii maid leamaš buorre vejolašvuohta bidjat sága 	áššin 	joavkočoahkkimiidda , ja ovddidit dan ollesčoahkkimii juogaládje .
Hætta lohká áigeguovdilis 	áššin 	juste dál go leat geahčadeamen ođđa orohatjuohkima .
Maiddái Israel Ruong stipeanda 1998 lea 	áššin 	.
NBR riikkačoahkkin lei bidjan 	áššin 	boazodoallo stivrra alimus boazologu .
Guovdageainnu suohkanstivra áirras Nils Henriksen geahččalii suohkanstivračoahkkimis oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna 	áššin 	, muhto dat ii meinestuvvan .
Nils Henriksen geahččalii oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna 	áššin 	, muhto dat ii meinestuvvan .
- Geahččalin suohkanstivračoahkkimis oažžut dearvvašvuođaguovddáža interpellašuvnna 	áššin 	, muhto dat ii ábuhan , lohká suohkanstivraáirras Nils Henriksen .
Son geahččalii oažžut interpellašuvnna 	áššin 	, muhto dat ii vuhtii váldon .
- Dál go áirasat leat oaidnán makkár dát guovlu duođai lea , de livččii leamaš dehálaš oažžut dán 	áššin 	, lohká Henriksen , gii lohká iežas humadan huksenhoavddaiguin dán eatnama birra .
Oarje-Finnmárkku boazodoalloagronoma Johan Ingvald Hætta ii loga dán leat ođas 	áššin 	.
– Viimmat lean geargan 	áššin 	
Sámi ovddidanfoandda doarjjanjuolggadusat ledje 	áššin 	dan dihte go buot stáhtalaš orgánain galgá doaibmagoahtit ođđa ekonomiija njuolggadusat jagi 1998 rájes .
Čoahkkin jotkkii 	áššin 	maŋŋel bottu diibmu golmmas .
Dure Iŋggá Dure bivddii ahte Sámediggi váldá ruvkedoaimmaid viiddideami ovdan 	áššin 	.
Guovdageainnu suohkana telegráfastoalpo-prošeakta šaddá interpellašuvdna 	áššin 	boahtte suohkanstivračoahkkimis .
Muhto soaittášii sámediggái 	áššin 	ásahit ovtta friddjabeaivvi sámi álbmotbeaivái , leaikkastallá Álttá sátnejođiheaddji , Eva Nilsen .
Ođđa orohatjuohkin lea vuosttaš 	áššin 	, mii lea álggos jurddašuvvon diehtojuohkimii .
Dán jahkečoahkkimis lei fas 	áššin 	Sámi Musihkkafeastivála rehketdoallu 1997 jahkái .
Mun doaivvunge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađášedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš meastta juo dadjat beaivválaš 	áššin 	.
Sii ákkastallet ávžžuhusa dainna ahte čakčamánu dievasčoahkkimis lea Sámi vuoigatvuođa lávdegotti árvalus 	áššin 	.
Namuhuvvon suohkanstivračoahkkimis lei 	áššin 	galgá go Buljo oažžut buhtadusa gillámušaid ovddas maid lea gillán ášši dihte .
Čoahkkimis lei 	áššin 	vuoigátvuođalávdegotti árvalusa gulaskuddan .
Čoahkkimis lei 	áššin 	vuoigatvuođalávdegotti árvalusa gulaskuddan .
Máret Sárá ii loga fuorragávppašeapmi leat čiegus 	áššin 	Kárášjogas nugo politihkkárat navdet .
Máret Sárá maid dasa cealká go máŋga politihkkára lohket fuorrágávppašeami čiegus 	áššin 	.
	Avvir –
Jus dat ii dohkket , de lea vejolaš váidalit , ja de šaddá politihkalaš 	áššin 	, muitala doarjjastivrra nubbinjođiheaddji .
Ráđi ovddasvástádus Ann-Mari Thomassen mielas ferte Sámediggeráđđi loktet dán 	áššin 	.
Boazodoalloealáhusa riekti nannejuvvon Bakke lohká dán leat prinsihpalaš 	áššin 	ja danin lea dát maid stuora vuoitu boazodoaloealáhussii .
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars , gii lea maiddái Árjja jođiheaddji , ii hálit kommenteret Sara lobihis vuodjima , go son oaivvilda dán leat Sara iežas priváhta 	áššin 	.
Go mánát ja váhnemat dieđihit dahje váldet oktavuođa hárdima birra , de lea mávssolaš jođánit dohppet daid ja bidjat 	áššin 	.
– Mis lea gieldda bealis vejolaš dán ášši ovddidit Stáhta Geaidnodoaimmahahkii hohppos 	áššin 	.
Dássedis fálaldagat Nils Johan Heatta ii loga álkes 	áššin 	go ferte man nu láhkái dásset dan mii galgá leat olles sámeálbmoga fálaldat .
Vuosttášbálvá Steve Nilsen ii loga stuorra 	áššin 	, muhto lei dábálaš akšuvdna mii dahkkui Kárášjogas ikte .
// SáB sámediggeáirras Trond Are Anti ohcala “ giliskuvlla ” 	áššin 	sihke bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii .
Vuordá ášši lávdegoddái Anti vuordá dál ahte Sámediggeráđđi ovddida “ giliskuvlla ” 	áššin 	sihke Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii .
Galle giliskuvlla vel fertejit heaittihuvvot ovdal go giliskuvllat šaddet 	áššin 	lávdegoddái ja dievasčoahkkimii ?
Dieđusge galgá 	áššin 	– Dieđusge galget giliskuvllat áššin boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli .
Dieđusge galgá áššin – Dieđusge galget giliskuvllat 	áššin 	boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli .
Juohke áidna ášši ferte geahččat sierra 	áššin 	ja dan mielde oaidnit maid bargat viidáseappot .
Liigečoahkkin 	áššin 	– Mii han doalaimet , muhto ieža vulge eret .
Ovddasvástideaddji ožžon Magga muitala ovdal leamaš nu ahte vuolleskuvlla ahkásaš mánát eai leat gullan oahpahus- ja kulturministeriija vuollái , muhto sosiála- ja dearvvašvuođa ministeriija vuollásaš 	áššin 	.
– Mis ii leat goassige leamašan 	áššin 	ahte ráđđeolbmái lea eahpeluohttámuš , ja dan vuođul sáhtánge lohkat ahte min bellodagas lea luohttámuš sutnje , ja ahte diet leat Bolanda persovnnalaš oaivilat , lohká Aspenes Ávvirii .
Dorjot sisdoalu Aspenes muitala ahte Boland interpellašuvnnas lei rievtti mielde 	áššin 	ahte áššemeannudeapmi gielddas ii dáhpáhuva njuolggadusaid ektui .
Romssa suohkanstivraáirras Gurutbellodaga ovddas , Marie Fangel , lohká iTromsø aviisii ahte digaštallan ja nággu šilttaid birra sámi báikenamaiguin maŋemus áiggiid , lea šaddan váivves 	áššin 	mii lea dagahan vuostálasvuođaid sápmelaččaid ja dážaid gaskka .
Nubbi dan guoktásis , geat dál leaba goalmmát vahkku čohkkame háldogiddagasas Jielleváris danin go galgaba leat roavvát veagalváldán guokte nissonolbmo Johkamohkis , lea váidon vel eambbo nissonolbmuid veagalváldán mat galget dáhpáhuvvon ovdal ‹ ‹ Johkamohkki-veagalváldi › › šattai politiijaid 	áššin 	.
Ovtta láhkái orro dát ášši biddjon dego vuordinlistui departemeanttas eaige oro hohpohallamin , ja dan sivas leage midjiide hui váttis muitalit mo dainna 	áššin 	manná go eat oaččo čielga vástádusaid , lohká Hætta .
– Daid beliid boahtit mii čuovvolit ráŋggáštus 	áššin 	, dadjá Wikstrøm .
Mun oainnán dán dan mađe duođalaš 	áššin 	ahte dan in sáhte luoitit , go mun in dohkket dan ákka maid Olli lea dadjan .
– Vuolláičállimat bohtet measta juohke beaivvi ja lea šaddan politihkkáriidda gevrenávnnas media bokte , go oidnet das váikkuhusaid ja ahte háliidit ráhkadit givssideami áigeguovdilis 	áššin 	, lohká son .
Lea dovddus 	áššin 	šaddan ahte Porsáŋggus lea sihke jugešvuohta ja gárrenmirkogeavaheapmi nuoraid gaskkas .
Skuvlamánáid ealáhuspermišuvnnat ledje ge 	áššin 	Guovdageainnu boazodoallonissoniid fierpmádaga jahkečoahkkimis mannan lávvordaga .
Son ii loga boazoeaiggádiid báljo moaitit sidjiide njuolga , muhto lohká diehttelas 	áššin 	ahte boazoeaiggát háliidivččii álo buot buoremus hatti .
2009 válga stuorámus ášši Ođđa jođiheaddjái gártá stuorámus 	áššin 	dat go Sámediggi lávke válgajahkái boahtte jagi .
Son čilge dán bistevaš váttisvuođa lea šaddan ná stuorra 	áššin 	orohagas go stivra ii dáhto vástidit .
Isaksen ii loga iežas diehtit gos buollin vulggii ja lohká dan politiija 	áššin 	.
– Searvegodderáđis ii leat dat leamašan 	áššin 	, muhto lean gullan olbmuid hoahkamin ahte dáppe maid galggaše álgit daiguin vilges káppaiguin konfirmánttaide .
Ovttagaska lei sáhka molsut doarjjastivrra jođiheaddji , muhto Josef Vedhugnes ii loga dan 	áššin 	miessemánu dievasčoahkkimis .
– Dát lea dehálaš ášši Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lohká dán leat duođalaš 	áššin 	suohkanis ja sii fertejit juoidá dahkat oalle jođánit .
– Departemeanta sáhttá juolludit girtta 100 000 ruvnno ovdabargui ráhkadit plána mo galget bargat dainna 	áššin 	Skániin ja Evenáššis ja dat lea Várdobáikki guovddáš gii galggašii čađahit dan barggu , muitala Raimo Valle .
Hirbmat dehálaš ášši Olaf Eliassen čilge dán leat hirbmat dehálaš 	áššin 	vuotna- ja mearrasámiide boahtte áiggis .
Sii ballet ahte Ruošša eiseválddit heaittihit radio jus besset oamasteaddjin , čilge Äärela ja lohká dán nu váttis 	áššin 	, masa lea hoahppu gávdnat čovdosa .
Livččii go son dalle beare romit gárvodan , imaštallá Dalheim , ja sávvá dán leat dušši 	áššin 	, vai eambbo unohasvuođat eai čuožžil olbmuid biktasiid dihte .
– Mis leamaš dát 	áššin 	stivrračoahkkimis , ja válljiimet čálalaččat moaitit go justa Sámi álbmotbeaivái leat dákkár čoahkkima bidjan , ja atnit njulgestaga unohassan dan .
– Dát galggašii guorahallojuvvot dego okta 	áššin 	, oaivvilda Haugen , gean mielas lea imaš go Statnett ii dan jurddaš .
– Jus leat juo huksegoahtán dan , de lea mihá váddáset bissehit dán barggu jus mihkkege čuožžila , dadjá son ja lohká dán nu dehálaš ja stuora 	áššin 	ahte danin galggaše buotlágan váikkuhusat guorahallojuvvot ovdal ja son muittuha ge ahte dás lea sáhka 78 miilla guhkkosaš linjjás , iige dušše dan 36 miilla mii lea Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskkas .
– Mii oinniimet dán ášši dan muttus dehálažžan ja fertii dál meannuduvvot go leamaš nu guhká 	áššin 	, muitala Boazodoallostivrra nubbinjođiheaddji Berit Oskal Eira .
– Sátnejođiheaddjit geat bártidit narkotihka váttisvuođaiguin iežaset suohkanin , fertejit dadjat ahte sis lea váttisvuohta ja ferte juoga mii dahkkot dainna 	áššin 	, dadjá Heir NRK:ai .
Namuhuvvon áigodagas leat leamaš dušše smávit ja ovttaskas guohtunnákkut , mat eai leat šaddan dađi stuorát 	áššin 	, vaikko dálveorohagaid juohkin ii leat álkis ášši .
Dehálaččamus 	áššin 	sutnje leat nuoraid áššit , nuba oaidná dárbbu ásahit nuoraidlávdegotti .
Dehálaččamus 	áššin 	sutnje leat nuoraid áššit , nuba oaidná dárbbu ásahit nuoraidlávdegotti .
Gaskavuođa dáfus iežas bargiide lea DI stivra álohii doallan daid siskkáldas 	áššin 	.
Evttohii vuosttaš 	áššin 	dievasčoahkkimis ; hukset sierra Sámediggevistti .
Dán oainnán stuorámus hástalussan ja váigadeamos 	áššin 	, lohká Nystad .
– Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas 	áššin 	dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas áššin .
– Otná sámi nuorat dávjá atnet diehttelas áššin dakkáriid maid mii ollesolbmot eat ane diehttelas 	áššin 	.
Sutnje livččii diehttelas 	áššin 	ahte livččii sámegillii .
– Mii leat bargame 	áššin 	ja mánnodaga almmuhit maid leat mearridan , lea diehtu maid ikte oaččuimet biires .
Lea duođaid gal buorre ahte luonddugáhtten lea šaddan áigeguovdilis 	áššin 	.
Go ná guhkás manná dákkár riidu , de álgá dát šaddat duođalaš 	áššin 	.
Mii gal jáhkkit olu 	áššin 	dákkár vuogi doaibmát .
Vaikko muhtomin lea dárbu dakkár vuohkái , de dat ii doaimma buot 	áššin 	.
Dat leage mii dál ferte leat guovddaš 	áššin 	.
Stuoraservvodat dárbbaša oahpahusa sámi 	áššin 	, dan gal oaidnit beare dávjá .
Sámediggeráđđi deattuha ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus lea ovttajienalaš ja ahte Stuorradiggi lea bivdán Ráđđehusa farggamusat ovddidit guolástanvuoigatvuođa Stuorradiggái sierra 	áššin 	.
Sámediggeráđđi čujuha dasa ahte olles proseassas dan rájes jo go finnmárkkuláhka mearriduvvui , lea leamaš čielga eaktun Sámedikki bealis ahte Riddoguolástuslávdegotti evttohus ovddiduvvo 	áššin 	Stuorradiggái dán stuorradiggeáigodagas .
Ságat aviissa váldodoaimmaheaddji ii loga sin rihkkun makkárge buori preassaetihka , muhto oaivvilda sámediggeáirasa bealatvuođa almmolaš 	áššin 	.
Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras dáhtui Sámedikki váldit ođđa 	áššin 	bensin- ja dieselhattiid mat dušše gorgŋot .
Disdat veaigin mearridii dasto ovttajienalaš Sámediggi ahte dát ášši gieđahallo maŋemus 	áššin 	ihttin dievasčoahkkimis ja dan bargui nammaduvvo sierra joavku mii válbme ášši Sámediggái .
Nuba ovddidii evttohusa bidjat dán sierra 	áššin 	gielddastivrii , muhto áššelisttus oidno jo dát sierra áššin .
Nuba ovddidii evttohusa bidjat dán sierra áššin gielddastivrii , muhto áššelisttus oidno jo dát sierra 	áššin 	.
Veardida ođđa 	áššin 	
Lulli-sámiid listu áirras Johan Mikkel Sara lei disdaga veardideamen ovddidit ođđa 	áššin 	Sámediggái ahte buot dát 20,1 miljovdna galgá juhkkot oahppováillagiidda .
Deháleamos 	áššin 	šattai raporta maid Sámedikki rehketdoalu dárkkisteaddji lei ráhkadan , ahte dat suođai almmolašvuhtii , nu mo ii livččii galgan .
Muhto maiddái dán vuoro ge fertejedje vuollánit juste dáinna áššiin , ja bargagoahtit 	áššin 	eará láhkái .
– Mii leat stivra bealis bargamin eará láhkái 	áššin 	.
– Dát ášši orru gártamin prinsihpalaš 	áššin 	ja mii departemeantta bealis lohpidat dárkilit geahčadit ovdal go makkár mearrádusa dahkat , lohká Myklevold .
Sámi oahppogirjjiid ášši lea ge šaddan báhkka 	áššin 	, sihke sámi ja riika mediain , maŋŋel go oahpaheaddjit guovttos Sissel Gaup ja Rávdná Anti oaččuiga johtui almmolaš digaštallama dan vártnuhis dili birra mas sámi mánát ja oahpaheaddjit leat váilevaš sámegiel oahppogirjjiid geažil .
– Mu mielas lea dát šaddan váivves 	áššin 	, lohká sátnejođiheaddji , Vibeke Tveit ja lohká oppalaš guovllu váikkuhusčielggadeapmi livččii buorre gildii .
Sátnejođiheaddji mielas lea boazodoalu ja báikeolbmuid riidu šaddan gildii váivves 	áššin 	, erenoamážit go ođđa eaiggát lea njeaidán áiddiid maid Suodjalus ceggii ja sávvan bures boahtin buohkaide , sihke olbmuide ja bohccuide .
NBR-jođiheaddji Niillas Heandarat Sara , guhte fas válljejuvvui NBR-a jođiheaddjin , lohká GJSS evttohusa šaddat 	áššin 	šiehtadallanráhkkanemiide .
Porsáŋggu leansmánnekantuvra lea dutkagoahtán dáhpáhusa ja lohket iežaset atnit dán hui duođalaš 	áššin 	.
Kirsten Appfjell-Eira lea ođđa 	áššin 	dieđihan mas evttoha Sámedikki jođáneamos lági mielde ásahit lullisámegiela váras diehtojuohkinkantuvrra .
Čoahkkima deháleamos 	áššin 	gieđahallui davviriikkalaš sámesoahpamuš joatkkaválmmaštallan .
Dutki , Tero Klemola , atná viehka ođđa 	áššin 	ahte suoldnemihttár jalge vuvddiid maid siseatnamis .
Astrid Rasdal Kemi ja Mikkel Per Kemi leaba dál ožžon vástádusa váidagii maid sáddiiga fylkkamánnái , ja soai leaba duđavaččat go fylkkamánni cuiggoda vuogi mo skuvla lea bargan sudno máná 	áššin 	.
Ikte , gaskavahku maŋŋágaskabeaivvi , lea leamaš ovdagottis dát 	áššin 	ja earret eará de válljii olbmuid geat galget plánet mo čoavdit dán stuorra lassáneami .
Ođđa jođiheaddjái gártá stuorámus 	áššin 	dat go Sámediggi lávke válgajahkái boahtte jagi .
De Aikio sávvá , ahte olles Sámi álbmot válddášii dán iežas 	áššin 	, bealuštit min oktasaš gávtti , vuoi sápmelaččat eará guovlluin dorjot Suoma beale sápmelaččaid dán oktavuođas .
Sara válljejuvvui nubbejođiheaddjin WCIP ( eamiálbmogiid máilmmeráđđi ) Canberras 1981 ja Douglas Sanders čálii konkrehtalaš evttohus , maid Sara ráhkanahttit 	áššin 	WCIP:ii Panamas 1984 .
Dát lea Stáhta Geaidnodoaimmahaga gáibádus , deattuha Joki ja lohká dan biddjot 	áššin 	Stáhtá Geaidnodoaimmahaga ja Kárášjoga gieldda jahkásaš čoahkkimis .
Haltbrekken muitala Ávvirii ahte son dáhtui Finnmárkku Luonddugáhttenlihtu stivrra čoahkkái duorastaga eahkeda gos 	áššin 	ledje juste Elgvina čuoččuhusat sámi stáhta ásaheami birra .
Son čilge dán bistevaš váttisvuođa lea šaddan ná stuorra 	áššin 	orohagas go stivra ii dáhto vástidit .
Dattetge su mielas lea stuorra 	áššin 	buohtastahttot ABBA Agnethiin iige dieđe maid dadjat , dušše čaimmiha go nástin beassá gullat vaikko maid :
NSR áigu ovddidit dán ođđa 	áššin 	Sámedikkis .
– Danin mun áiggun dán loktet ođđa 	áššin 	boahtte dievasčoahkkimis Sámedikkis .
Sámedikkis lei čoahkkin DI 15.10.08 gos dat ođđa bagadallanbálvalus lei 	áššin 	.


    Davvisámi teavsttat
    |Julevsámi teavsttat
    |Lullisámi teavsttat
    |Anársámi teavsttat
    |Bálddalasteavsttat

    Davvisámi
    |Norsk
    |Suomeksi
    |Svenska
    |English

9 válljejuvvon čoakkáldaga (buot) — 20 062 278 sáni

    Oktageardán ohcan
    Eanet vejolašvuođat
    CQP Query

Dievaslaš CQP-jearaldat: []
KWIC:
Statistihkka:

    KWIC
    Statistihkka
    Sátnegovva ii vuos doaimma

Boađus: 1 058
						
Ovddit123Čuovvovaš
Cealkkačájeheapmi
	Avvir –
– Dušši áššái ii galgga bidjat searaid , deattuhii Trosten ja cuoiggui dan njeallje viđa vahkku nággui mii leamaš Sámedikkis ja gohčodii dan smávva formálalaš 	áššin 	.
– Dan ahte ráđđealmmái Jørn Aslaksen dulko dán smávva 	áššin 	, ožžot leat su sánit , inge hálit dasa oaivvildit maidege .
Dan lohká sámediggeáirras ja márkosápmelaš Susanne Amalie Andersen ( NSR ) , gii loktii dán ođđa 	áššin 	distaga Sámedikki dievasčoahkkimis .
Dan oktavuođas dat lea šaddan sihke Evenášši suohkanii ja Harstad-Narviika girdišilljui dehálaččamus 	áššin 	.
Su mielas lea dat mii lea dáhpáhuvvan Norway Cup gilvvuin šaddan menddo stuorra 	áššin 	.
Ovdamearkka dihte lei maŋimuš válgagiččus Kárášjogas skuvlaášši áigeguovdilis 	áššin 	.
FUG čállingottis lohket oahpes 	áššin 	ahte váhnemat leat várrogasat cuiggodit skuvlla juste dan dihte go ballet dan dagahit mánáideaset ovdii .
– Lága ektui ii leat gielddas lohpi heaittihit skuvlla , ja danin eat bala mannamis 	áššin 	, váikko vel diggeriektái , lohká son .
– Bidjat 	áššin 	iežamet dáiddastivrii
– Sii han sáhtaše maid virgáidit olbmuid golmma mánnui , dan bodda go mii bargat 	áššin 	, lohká son .
NSR parlamentáralaš jođiheaddji Aili Keskitalo lea dieđihan ahte sámi giliskuvllaid birra šaddá boahtte vahkkus sierra 	áššin 	.
Ovdagoddi mearredii golmmain jienain guovtti jiena vuostá dohkkehit sátnejođiheaddji 	áššin 	gielddastivrras .
Báikkálaš politiijat leat dál dutkagoahtán ášši kriminála 	áššin 	danne go gávdnojedje 23 TNT draughts mat guhtege ledje 400 grámma ja 35 dakkár 200 grámmat bávkkanas .
Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus 	áššin 	.
Dán maid eanaš norgalaččat dás váldet diehttelas 	áššin 	, ii leamaš diehttelassan sápmelaččaide mii lea nubbi álbmot man ala min rikka lea vuođđuduvvon .
Sámi Radio ođđasiin , sihke Radios ja TV:s , lea leamaš 	áššin 	ahte sámegiella boahtá jávkat , dan čuoččuha Sámedikki giellastivrra Rolf Olsen .
Ođđasiin lea maid leamaš 	áššin 	ahte Sámedikkis eai leat dokumeanttat , dahje leat boastut dokumeanttat sámegillii , iige leat sámegiel dulka .
Lemet-Jon Regnora NSR áigodagas lei guovddáš 	áššin 	: Sis-Finnmárkku viessoakšuvdna – Boligaksjonen for indre Finnmark , man eiseválddit bidje johtui 1970-logu álggus .
Jo máŋgalogi jagi leat Oslo sámit niegadan sámegiel boarrásiiddivššus , muhto álo lea báhcán dan duohkai ahte eai leat diehtán mo 	áššin 	galget bargat .
Ee. mii ferten oažžut ovdal ahte guolástuspolitihkka ja resursagáhtten ii leat dušše « dáža » 	áššin 	, muhto maiddái sámi áššin , dat lea leat vai ii leat riddo- ja vuotnasámiide .
Ee. mii ferten oažžut ovdal ahte guolástuspolitihkka ja resursagáhtten ii leat dušše « dáža » áššin , muhto maiddái sámi 	áššin 	, dat lea leat vai ii leat riddo- ja vuotnasámiide .
Sus lea stuora oassi gutnis das ahte sámepolitihkka fas lea šaddan dehálaš 	áššin 	Ruoksat-bellodagas .
Imaš go sámediggeráđi lahttu Nyvoll atná dehálaš 	áššin 	fas viiddidišgoahtit doaibmaguovllu , ja atná dán mahkáš dehálaš hástalussan sámi servodaga ealáhuspolitihkas .
Sámedikki Sámi mánáidkulturguovddáš lea váldán váimmu 	áššin 	maiddái sámi mánáid stoahkanbirrasa sámáiduhttima duhkorasaid ektui .
Ieš Åse Isabell ii ane dan nu stuora 	áššin 	ja dadjala ahte son searvá danne go liiko viehkat .
Riddoguolástus lávdegoddi lea bargan dáinna 	áššin 	, muhto Norgga Ráđđehus lea maŋidan stuorradikkis gieđahallat dan ášši .
Lea buoret ahte girjjiid geavahit go diktit daid orrut rájus , muhto 	áššin 	ferte álo joatkit bargat viidáseappot jos giella galgá eallit .
– Dát lea šaddan váttis 	áššin 	go dán orohagas eai gáro ovttasbargat ja daid moivviid ferte bissehit .
Anders M. Sara dadjá dán šaddan lossa 	áššin 	sidjiide , buot manná beare dáža jurddašanvuogi mielde .
Mun lean lohkan : – Ulbmil ii lean ahte dát catwalka galggai šaddat válgagičču 	áššin 	NSR:i , go Aili bovdejuvvui mus ovddidit sámi designa go son lea ovdagovva ja govva olgomáilbmái .
Ovttagaska lei sáhka molsut doarjjastivrra jođiheaddji , muhto Josef Vedhugnes ii loga dan 	áššin 	miessemánu dievasčoahkkimis .
Guovdageainnu sátnejođiheaddji Klemet Erland Hætta lohká dán leat duođalaš 	áššin 	suohkanis ja sii fertejit juoidá dahkat oalle jođánit .
– Ohcan ii lean goittot maŋimuš doarjjastivrras 	áššin 	, beannot vahkku áigi .
Fylkkagielda atná dan prinsihpalaš dehálaš 	áššin 	, maid ruđalaš vátni ii berre hehttet geahččaluvvot riektevuogádagas .
– Departemeanta sáhttá juolludit girtta 100 000 ruvnno ovdabargui ráhkadit plána mo galget bargat dainna 	áššin 	Skániin ja Evenáššis ja dat lea Várdobáikki guovddáš gii galggašii čađahit dan barggu , muitala Raimo Valle .
Sii ballet ahte Ruošša eiseválddit heaittihit radio jus besset oamasteaddjin , čilge Äärela ja lohká dán nu váttis 	áššin 	, masa lea hoahppu gávdnat čovdosa .
Hilde Solheim lohká dán lea šaddan hirbmat lossa 	áššin 	.
Isaksen ii loga iežas diehtit gos SClBbuollin vulggii ja lohká dan politiija 	áššin 	.
– Searvegodderáđis ii leat dat leamašan 	áššin 	, muhto lean gullan olbmuid hoahkamin ahte dáppe maid galggaše álgit daiguin vilges káppaiguin konfirmánttaide .
Olaf Eliassen čilge dán leat hirbmat dehálaš 	áššin 	vuotna- ja mearrasámiide boahtte áiggis .
Vars logai ahte Sámedikki bealis lohpidedje bargat vuđolažžat dainna 	áššin 	ja dan badjelii ahte doalahit suodjaluvvon guovlu nu mo dat lei .
– Dađi bahábut eai leat mis báhpirat ahte mis lea lobálaš doaibma dát , muhto mii leat máŋgii čoahkkinastán Fylkkamánniin ja dát lea leamaš 	áššin 	doppe , ja leat álohii atnán dása dán guovllu , čuoččuha Hætta .
Son muitala boazomearkka ášši lea moddii juo loktejuvvon sierra 	áššin 	Sámedikkis , ja danin lea dát mielde .
- Girjegávppit eai lean 	áššin 	
Sámedikki politihkalaš ráđđeaddi Bjarne Store-Jakobsen deattuha ahte girjegávppiid dilli ii lean 	áššin 	go Davvi Girji ja Sámediggi šiehtadalaiga .
Guovdageainnu leansmánnekantuvrras atnet dán duođalaš 	áššin 	.
530 000 	áššin 	lassánan , dahje 24 proseanttain , diimmá ektui , Kredit bearráigeahču dieđuid vuođul .
Nuba čálus manai obba 	áššin 	ovddosguvlui .
– Mii leat doivon ahte doibmo lobálaččat , go ii leat leamaš ovdagottis 	áššin 	, lohká Guovdageainnu
– Sámedikki bealis lohpidedje bargat vuđolažžat dainna 	áššin 	, sii lohpidedje bargat dan badjelii doalahit dan suodjaluvvon guovlu nu mo dat lei , muhto nu ii šaddan , dadjá Nils Johan Vars .
Dat lea oidnomis sihke musea skuvlafáláldagain ja jagis 2008 rahppui neahttačájáhus www.saivu.com , mii muitala guovddáš 	áššin 	dán fáttás .
Eará 	áššin 	lea EDL-etnalaš ja demokráhtalaš dásseárvosearvi , mii vuosttilda Finnmárkkulága ásaheami , ohcá gielddas 100.000 ruvdnosaš ruhtadoarjaga , man ges sátnejođiheaddji evttoha biehttalit .
Dat galget leat seamma sajis , jus juo jiekŋa ii leat sirdán daid , čilge Johan Mathis K. Hætta dahje Traktor-Máhtte nu go máŋggas dovdet su ja dadjá ge áibbas dušši 	áššin 	ahte sii galget sirdán daid geđggiid dalle .
Suoma Sámedikki Sámi mánáidkulturguovddáš lea váldán váimmu 	áššin 	sámi mánáid stoahkanbirrasiid sámáiduhttima duhkorasaid ektui .
Suoma , Norgga , Ruoŧa ja Ruošša sámit čoahkkanit ságastallat Sámeráđi boahttevuođas ja oktan 	áššin 	lea Sámeráđi čállingotti boahttevaš virgebáiki .
Boahtte čoahkkimis geassemánus , dáidáge dieđihuvvon ruonágirji guolástanpolitihka birra šaddat dehálaš 	áššin 	.
Don maid sáhtát jorgalit negatiivvalaš áššiid positiivvalaš 	áššin 	.
Jus leat veahášge ráhkkanan , de nagodat rievdadit negatiiva ášši positiiva 	áššin 	!
Ulbmil dáinna johttičájáhusain lea loktet Iver Jåks dáiddalašvuođa áigeguovdilis 	áššin 	.
Searvi dieđiha ahte NBR jođiheaddji Nils Henrik Sara maiddái boahtá čoahkkimii , gos earret eará šaddá 	áššin 	dán jagáš boazodoallošiehtadus .
Suoma bealde meahcceráđđehusas lea jođus ođđasit organiseren ja dát lei oktan 	áššin 	go birasministeriija , meahcceráđđehusa , Lappi birasguovddáža ja Sámedikki ovddasteaddjit deaivvadedje mannan vahkkus Eanodaga Bievrrasjávrris .
Tabu 	áššin 	ain
Jus háliida oaggut nákku man nu eará sivas , de baicca rehelaččat dan loktet 	áššin 	.
Son ieš maid searvvai akšuvnnaide áŋgirit ja lei dat vuosttas gii gárttai politiijajuristta ovdii Áltái ja šattai ge vuosttaš 	áššin 	politiijaid báhpiriin .
Sámediggi ferte boahtte vahkku loktet ášši dievasčoahkkimii 	áššin 	ja mearridit mot min parlameanta sáhttá bargat stáhtaeiseválddiid ektui ja dáid fitnodagaid mat áitet indiánaid birgejumi ja rihkkot sin vuoiŋŋalaš áššiid .
Dán vahkkus lea ge leamaš Sámedikkis dievasčoahkkin , go NSR loktii ođđa 	áššin 	Skániid joatkkaskuvlla .
Daid riidduid birra eat dáidde álot gullat ovdal go leat nu garran ahte šaddet politiijaid 	áššin 	.
Eará 	áššin 	lea maid galgá go Deatnu šaddat riikkaidgaskasaš gieldan .
Dát šaddá dál 	áššin 	.
Sámediggeráđđi áigu ge dál ovddidit ollislaš minerálapolitihka sierra 	áššin 	Sámediggái dán jagi miessemánus .
Go dat lei ođđa ásahus , ja dan rájes go mii bođiimet fárrui ja erenoamážit go riikkaidgaskasaš diehtojuohkinguovddáš ásahuvvui , de lea boazodoallu šaddan guovddáš 	áššin 	juohke áššis maid Árktalaš ráđis meannudit .
Galggašii guovddáš 	áššin 	
– Mii fertet váldit vára das mii lea báhcán midjiide , ja dan dihte gohččut mii ahte mearragáhtten šaddá guovddáš 	áššin 	min servvodagas , dadjá Somby .
Ann-Mari Thomassen mielas ferte Sámediggeráđđi loktet dán 	áššin 	.
Dan son dadjá maŋŋil go NSR loktii ođđa 	áššin 	sámemánáid váttis skuvladili , erenoamážit olggobeale guovddáš sámeguovlluin .
Norgga Sámiid Riikkasearvi ( NSR ) evttohii ođđa 	áššin 	dievasčoahkkimis ráhkadit sierra doarjjaortnega ohppiide oahppomátkkiid Sámis ja ohppiidlonohallan .
Son lohká son ii leat váldán dan bajás sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis , muhto dát boahtá ovdan buot politihkalaš cealkámušain maid Sámediggi lea dahkan maŋimus jagis , nu go olmmošvuoigatvuođa áššis .
– In váldde Eira e-boastta nu duođalaččat , dadjá son ja lasiha ahte livččii sáhttit ráhkadit dás stuora 	áššin 	.
Deanu politiijat dihtet geat doaruhedje dievddu ja galget bargat viidáseappot 	áššin 	.
Nu ahte dutkat dáhpáhusa vejolaš olmmošgoddin 	áššin 	, dadjá Thronæs .
— ON:a nissonkonvenšuvdnii lea biddjon 	áššin 	vuolledábiid čuohpadeami eastadeapmi , ja dasa lea Norga vuolláičállán .
Boazoáiddit eai leat 	áššin 	dušše boazodoalloealáhussii .
Son oaivvilda ahte skuvla berre juoidá bargat dainna 	áššin 	ovttatmanos .
Čoahkkima áššelisttus lea earret eará okta 	áššin 	jurddaháhkan .
Bušeahta juolludeapmi lea 	áššin 	gielddastivrra čoahkkimis juovlamánu 25. beaivvi .
Sámedikkis lea ge otne ja ihtin ráđđečoahkkin gos lea 	áššin 	maiddái vuotnaguolásteapmi .
Go mánát ja váhnemat dieđihit dahje váldet oktavuođa hárdima birra , de lea mávssolaš jođánit dohppet daid ja bidjat 	áššin 	.
Boazodoallostivrras lea ge dát 	áššin 	boahtte vahkku stivračoahkkimis mii lea Álttás .
Dáiddároahppu leai daid vuosttas áššiin mainna Sámi Dáiddáriid Searvi SDS bargagođii , ja bajidedje 	áššin 	Sámekonferánssas Romssas jagi 1980 .
// SáB:a Sámediggejoavkku áirras , Elin Henriksen , evttohii ođđa 	áššin 	Sámedikki searvat cealkámuššii Sydvaranger Gruve AS mirkoluoitima vuostá Báhčaveaivutnii Mátta-Várjjagis go dat áitá mearrasámekultuvrra birgema ja luonddu .
Maŋŋebárgga Sámedikki dievasčoahkkimis evttohii NSR sámediggejoavkku áirras , Ann-Mari Thomassen ođđa 	áššin 	Sámedikki čielgadit heivešii go EDS joatkkaskuvla maid Sámedikki mearriduvvon sámi joatkkaskuvlla hálddašanmodellii .
Bargiidbellodaga sámediggejoavkku Anne Helene Saari evttohii dievasčoahkkimii ođđa 	áššin 	láhčit gažadanáiggi Sámedikki nuoraidpolitihkalaš lávdegoddái ( SNPL ) vai ožžot vejolašvuođa ovddidit iežaset oainnu lávdegottiide iešguđet áššiin , nu gohčoduvvon Sámedikki nuoraiddikki .
Nils Johan Heatta ii loga álkes 	áššin 	go ferte man nu láhkái dásset dan mii galgá leat olles sámeálbmoga fálaldat .
– Sátnejođiheaddjit geat bártidit narkotihka váttisvuođaiguin iežaset suohkanin , fertejit dadjat ahte sis lea váttisvuohta ja ferte juoga mii dahkkot dainna 	áššin 	, dadjá Heir NRK:ai .
Vuosttášbálvá Steve Nilsen ii loga stuorra 	áššin 	, muhto lei dábálaš akšuvdna mii dahkkui Kárášjogas ikte .
– Mii oinniimet dán ášši dan muttus dehálažžan ja fertii dál meannuduvvot go leamaš nu guhká 	áššin 	, muitala Boazodoallostivrra nubbinjođiheaddji Berit Oskal Eira .
Sámedikki várrepresideanta Laila Susanne Vars , gii lea maiddái Árjja jođiheaddji , ii hálit kommenteret Sara lobihis vuodjima , go son oaivvilda dán leat Sara iežas priváhta 	áššin 	.
Jus dat ii dohkket , de lea vejolaš váidalit , ja de šaddá politihkalaš 	áššin 	, muitala doarjjastivrra nubbinjođiheaddji .
Bargiidbellodaga sámediggeáirras , Jørn Are Gaski , árvala ođđa 	áššin 	ráhkadit strategiijaplána sápmelaččaid várás geat ásset gávpogiin ja čoahkkebáikkiin ja sámi guovddážiid ovddideapmái .
– Dát galggašii guorahallojuvvot dego okta 	áššin 	, oaivvilda Haugen , gean mielas lea imaš go Statnett ii dan jurddaš .
– Jus leat juo huksegoahtán dan , de lea mihá váddáset bissehit dán barggu jus mihkkege čuožžila , dadjá son ja lohká dán nu dehálaš ja stuora 	áššin 	ahte danin galggaše buotlágan váikkuhusat guorahallojuvvot ovdal ja son muittuha ge ahte dás lea sáhka 78 miilla guhkkosaš linjjás , iige dušše dan 36 miilla mii lea Báhccavuona ja Hámmárfeastta gaskkas .
Ii leamaš vel 	áššin 	
Store-Jakobsen ii loga dovdat daid formálalaš beliid vuos , go ii leamas 	áššin 	Sámedikkis dán áigodagas .
Iige loga oaidnán dan reivve , maid Nuxalax álbmot lea sádden Sámediggái 2003:s , muhto lohká dán nu dehálaš 	áššin 	, ahte lohpida loktet ášši ráđi ovdii .
Duomus čilgejuvvo ahte politiijat atnet mohtorjohtolatlága rihkkuma duođalaš 	áššin 	, ja sáhku sturrodat deattuha dán oainnu .
– Mii árvvoštallat loktet dán ođđa 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis otne , dan sivas go Sámediggi dagai mearrádusa jagi 2006 gaskariikkalaš bargguid hárrái , lohká son ja joatká muitalit Sámediggi mannan dievasčoahkkimis válddii ovdan ášši Mangyan álbmotrivttiid várjalit , Mindoros Filippiinnain , gos Norgga ruvkefitnodat lei guovddážis , ja danne lei ge lunddolaš buktit Norgga eiseválddiide cealkámuša das .
Nu mo don // dii dáidibehtet dovdat váttisvuođaid mat čuvvot Pan Fish luossabiebmanrusttega ásaheapmái British Colombias Kanadas , de lea dát šaddan máilmmi viidosaš 	áššin 	.
Bakke lohká dán leat prinsihpalaš 	áššin 	ja danin lea dát maid stuora vuoitu boazodoaloealáhussii .
Bjarne Store Jakobsen aŋkke lohká dál mannat ráđi evttohusa 	áššin 	dievasčoahkkimii .
Sis ii leat nu olu áigi šat dáinna 	áššin 	bargat go huksema plánaid mielde galggašii gárvvis leat juo juovlamánu 2011:s .
Sátnejođiheaddji baicce cuiggodii interpellašuvnna menddo maŋŋit boahtán 	áššin 	gielddastivrii ja deattuhii ahte áššit galget leat siste maŋimuš logi beaivvi ovdal čoahkkima .
– Mis lea gieldda bealis vejolaš dán ášši ovddidit Stáhta Geaidnodoaimmahahkii hohppos 	áššin 	.
Guovddáš 	áššin 	lei Finnmárkku boarrásiidpolitihkalaš plána ja movt váldit mielde sámi perspektiivva .
Mii dieđihat gal gahččangirdiidkommišuvdnii ja sii mearridit maid dahket 	áššin 	, dadjá Dyrstad .
NSR sámediggejoavkku Silje Karine Muotka ovddida ođđa 	áššin 	ahte Sámediggi berre mearridit plakáhta givssideami vuostá .
Livččii go son dalle beare romit gárvodan , imaštallá Dalheim , ja sávvá dán leat dušši 	áššin 	, vai eambbo unohasvuođat eai čuožžil olbmuid biktasiid dihte .
– Mis leamaš dát 	áššin 	stivrračoahkkimis , ja válljiimet čálalaččat moaitit go justa Sámi álbmotbeaivái leat dákkár čoahkkima bidjan , ja atnit njulgestaga unohassan dan .
Sii barge veahkaválddálašvuođa- ja givssideame 	áššin 	, oahppit čálle stiillaid , divttaid ja noveallaid .
Riidoráddi lea 27 veahkaváldiin áššit , mii lea sullii 38% buot 	áššin 	.
OVDDIDII RIIKAČOAHKKIMII : Unjárgga Sámiid Searvvi Gunn-Britt Retter ovddidii NSR riikačoahkkimii 	áššin 	ahte rahpat sámi jienastusloguid statistihkaid geavaheapmái .
Ikte meannudii Kárášjoga gieldastivra 	áššin 	go NAV guovddáš áigu geahpedit sámegielatfálaldaga NAV kantuvrras Kárášjogas .
Ikte dollui gielddastivračoahkkin , mas Ildtoppen AS leai 	áššin 	.
– Lea dieđus láittas go mu ruovttubáikkis beaggá mediain dákkár ášši , mii ii leat buorre smávva báikki beaggimii , šálloša Børresen , das go čavčča lea jorran gielddas ja mediain 	áššin 	das go Juovlavuona fitnodat , Ildoppen AS , restauráŋŋa , puba ja ijastallanbáiki váruhuvvo leat vuovdán lobiheamet alkohola gussiide .
SáB gielddastivrra áirras , Terje Tretnes , lohká sii juo 2007:s loktejedje dán 	áššin 	Sámedikkis go NAV lei áigon geahpedit sámegiel bálvalusfálaldaga .
// SáB sámediggeáirras Trond Are Anti ohcala “ giliskuvlla ” 	áššin 	sihke bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii .
Anti vuordá dál ahte Sámediggeráđđi ovddida “ giliskuvlla ” 	áššin 	sihke Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii .
Galle giliskuvlla vel fertejit heaittihuvvot ovdal go giliskuvllat šaddet 	áššin 	lávdegoddái ja dievasčoahkkimii ?
Dieđusge galgá 	áššin 	
– Dieđusge galget giliskuvllat 	áššin 	boahtit Bajásšaddan- , fuolahus- ja oahpahuslávdegoddái ja dievasčoahkkimii , muhto in dieđe goas , dadjá sámediggepresideanta Egil Olli .
Danne lokte dán 	áššin 	Sámiid Valáštallan Lihttu - Norggas ( SVL-N ) Valáštallandiggái ja Jahkečoahkkimii , mii lea Álttás miessemánu nuppi vahkkoloahpas , gávccát ja ovccát beaivvi .
Duođi eambbo ii kommentere Vannebo ášši go gohčoda ášši dál vuos siskkáldas 	áššin 	.
Dán FeFo mearrádusas oaivvilda FeFo stivralahttu Klemet Erland Hætta , gii lea maid Guovdageainnu sátnejođiheaddji , leat prinsihpalaš 	áššin 	ja addá ge njuolggadusaid eará sullasaš áššiide .
Positiiva 	áššin 	namuhuvvui dat , ahte sámegielaid ja sámi kultuvrra árvvusatnin lea buorránan moaddelogi jagis .
Maŋŋebárgga dievasčoahkkimis evttohii Árjja áirras , Alf Isaksen , ođđa 	áššin 	ásahit sámegiel heahtedieđihanbálvalusa 100-guovddážii Finnmárkkus mas lea guokte bargi ja nubbi galgá leat sámegielhálli .
Mearraluossabivdit leat jo váldán oktavuođa dovddus advokáhtain Cartsen Smithain , gii árvvoštallá dán buori prinsihpalaš 	áššin 	.
	Non-fiction texts –
cieggagohte ođđa sánit dego rutiidna ” , ja , maid mearkkašupmi bázii vuorrasut olbmuide máŋgasii agibeaivái čiegus 	áššin 	.
Nubbin 	áššin 	Grosjean deattuha giellamodusa .
Dát ovdáneapmi lea juoga maid Norga ránnjáriikan atná buorre 	áššin 	.
Jagi 2007 stáhtabušeahta árvalussii leat biddjojuvvon 10 miljon ruvnno olgoriikadepartemeantta bušeahtas davviguovlluid kultur- ja diehtojuohkindoaibmabijuide , main vuoruhuvvon 	áššin 	lea ovttasbargu Ruoššain .
Fishman atná buolvvaidgaskasaš sirdáseami deháleamos 	áššin 	giellamolsuma jorgalahttimis .
” Lehtola mielde sáhttá atnit čielga 	áššin 	ahte logahallon sápmelaččat máhtte sámegiela , muhto ledjege sámegielagat maid báhpat ledje almmuhan suopmelažžan .
Muhto ii diet leat dál 	áššin 	.
Duppalfurrošeapmi lei 	áššin 	Guovdageainnus , ja jagi 1729 Ruoŧa allariekti dubmii Guovdageainnu náitalan badjealbmá Ándde-Niljasa ( gii lei báhpa Anders Tornensisa bárdni ) ja Ándde-Mihkkala eamida PieraIŋggá jápmimii go leigga furrošan duppalit .
Miellagiddevaš 	áššin 	goit báhcá veardádallat ođđa čalmmiiguin máŋggaid daid čállosiid mat leat dássášii adnojuvvon buhtes čáppagirjjálašvuohtan go árvvoštallá mo sápmelaš sámegillii meroštallá mii gosa gullá , makkár teaksta lea muitalus nonfiction mearkkašumis - dego olu indiánat dán áigái čuoččuhit iežaset árbevirolaš muitalusaid ahte dat eai leat fiction texts , muhto duohta stories , maidda galgá jáhkkit .
Jus mánáid bajásgeassin šaddá eanet priváhta 	áššin 	, de jáh kán mánát masset ollu dieđuid juste dan kultuvrii sosialiseremis dakkár dieđuid bokte mat bohtet lagas fulkkiin ja ristváhnemiin , ja maiddái sáhttá dadjat op pa giláža ássiin .
Čoakkáma áššelisttus ledje 	áššin 	čuovvovaš jagiid doaibmaplána , sámi parlamentarihkkáriid konfereansa dán jagi golggotmánu loahpas 19. sámi konfereanssa olis ja nammadeamit oktasaš sámi orgánaidda .
Nubbin čoakkáma 	áššin 	lei Meahcceráđđehusa ovttaveardásašvuohtaplána , mii lea válmmaštuvvan jagi 2006 .
Morašlaš 	áššin 	sáhtán fuomášit , ahte almmolašvuođas lean šaddan divodit mađi ipmašeabbo návdimiid iežan doaimma ektui .
Dieđusge dát lea dehálaš ášši ja anán muđuidge diehtojuohkindoaimma dehálaš 	áššin 	sámedikki doaimmas ja dan dieđusge galgá buoridit .
Dieđusge dát lea dehálaš ášši ja anán muđuidge diehtojuohkindoaimma dehálaš 	áššin 	sámedikki doaimmas ja dan dieđusge galgá buoridit .
Anán liikká miehtemielalaš 	áššin 	, ahte ruvkeláhkabargojoavkku evttohusas lea máinnašupmi sápmelaččaid eananvuoigatvuođaid váikkuhusain ruvkeláhkii .
Anán liikká miehtemielalaš 	áššin 	, ahte ruvkeláhkabargojoavkku evttohusas lea máinnašupmi sápmelaččaid eananvuoigatvuođaid váikkuhusain ruvkeláhkii .
Nubbin somáš 	áššin 	lea oahpahusministeriija mearrádus mieđihit sámediggái 100 000 euro jahkái 2009 sámi giella- ja kulturbeassedoaimma várás .
Eahkesbeaivve sámedikki stivra doalai telefunčoakkáma , mas áidna 	áššin 	lei cealkámuša addin PEFS-vuovdesertifiserenkritearas .
Gaskavahkko ministtarčoakkáma dehálaččamus 	áššin 	lei čoakkáma loahppajulggaštusa , nd. .
Eará 	áššin 	dohkkeheimmet addojuvvot evttohusa dievasčoakkámii sámegiel sosiála- ja dearvvašvuohtabálvalusaid ruhtadeamis boahtte jahkái .
Sámediggi geahččala doapmat áššis ja ráhkadit cealkámuševttohusa boahtte vahku ealáhus- ja vuoigatvuohtalávdegotti čoakkámii hohpolaš 	áššin 	ja dan maŋŋel ordnet hohpolažžan sámedikki stivrra čoakkáma , vai sámedikki oaidnu háhppeha stáhtaráđđái ovdal ekonomiijapolitihkalaš ministtarválljagotti čoakkáma .
Čoakkán mearridii hohpolaš 	áššin 	cealkámuša addimis suohkaniid stáhtaossodatortnega ođastusas , mas sámiid ruovttuguovllu suohkaniidda addojuvvolii 3,2 miljovnna euro sápmelašvuođa vuođul .
Loahpalaš 	áššin 	digaštallamis lea sisdoallu omd. servodatoahpus ja historjjás .
Ollu oahpponeavvut mat buvttaduvvojedje dáin váhnenkurssain doibme bures guovttegielalaš oktavuođas go dain lei 	áššin 	hárjehit doahpagiid ovtta dehe máŋgga gillii .
de šaddá lohkan ja čállin bahča 	áššin 	oahppái .
Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus 	áššin 	.
Ollu eará maŋŋá dollojuvvon boazosápmelaččaid riikkačoahkkimiin leat skuvladilálašvuođat leamaš 	áššin 	.
Vuosttamus 	áššin 	ođđa skuvlastivralahttun son evttohiige hukset skuvlla ruovttugillái .
Go dal ráđđelahtut deaivvadedje ministariin , de válde dien 	áššin 	, ja jerre manne sin direktøras lea unnit bálká go eará ráđiid direktørain , ovdamearkka dihte Vuođđoskuvlaráđis .
- In lean nu doaimmalaš searvvis dalle , muhto ledjen gal moatti čoahkkimis , ja in sáhte muitit ahte dát lei 	áššin 	doppe .
Dán vásihin dakkár 	áššin 	masa in lean hárjánan , muhto lei hui hávskái .
1980-logus lei áigi láddan dasa ahte olbmot geat ledje massán oahpu ieža nagodedje deaivvadit , organiseret ja dahkat dan almmolaš 	áššin 	.
Mánu maŋŋil go daid sáddiimet , de šadde 	áššin 	skuvlastivrras .
Dađe mielde go oahpaimet dárogiela , de dárosteimmet gaskaneamet , ja go fárriimet Sárranjárgii , de šattai dárogiella buot mánáid oktasašgiellan ja min sámegielmáhttu šattai čiegus 	áššin 	.
Mii leat giitevaččat go norgalaš stáhtaeiseválddit leat dovddahan ahte dat eai ane dán dušše sisriikka 	áššin 	, muhto unnitloguálbmoga gažaldahkan man čuvvot riikkaidgaskasaš geatnegasvuođat .
Ii lean ge eará vuordit ahte oahpaheddjiid searvvis lei dakkár oaivil danne go eanas oahpaheaddjit oktan rektoriin , bearráigehččiin ja skuvlahoavddain cakkastedje vuostá duostun láhkái go 	áššin 	šadde ruŋgulaš ohppiid váttisvuođat sin skuvllas .
Njealját luohkás mun bajidin 	áššin 	sihke váhnemiidda ja skuvlla hoavddaide ahte mu mielas lei heajos čoavddus go galgen John André persovnnalaš oahpaheaddjin ain su skuvlavázzimis .
Skábmamánu 11. b. 1958 dollui diggi Hámmárfeastta ráđđeviesus mas skuvllas jávkan lei 	áššin 	.
Duođas in sáhte muitit ahte vuoiŋŋamaččat ledje áigeguovdilis 	áššin 	ovdal go álggiimet domanhárjehallama ráhkkanemiiguin 2004:s .
Áltáášši loktii eatnamiid ja jávrriid suodjaleami beaivválaš 	áššin 	.
Leimmet suddjejuvvon 	áššin 	, vátnemii bokte .
Dasto gehččojuvvojedje dát guovtti ášši oktan 	áššin 	.
Giellaovddideapmi ja dat maid ferte bargat mánáiguin geat eai oaččo doarvái arvvosmahttima galgá leat guovddáš 	áššin 	.
Danin ovddidedje giellaseaguhusguovlluid oahpaheaddjit 	áššin 	ahte galggaše ásahit sierra ossodaga oahpaheddjiidsearvái man bargun galge leat pedagogalaš gažaldagat mat ain bohte ovdan .
Trygve Guttorma eretdieđiheapmi lei stuorámus 	áššin 	miellahttostuimmiin mat áite Oahpaheddjiidlihtu posišuvnna Finnmárkkus .
Báhkkaseamos riiddus bosso diekkár eahpečielggasvuođaid hirbmat stuora 	áššin 	, lohká Sylvi Johnsen .
	Fiction texts –
Stuorát 	áššin 	gielladárkkisteaddji lei oaidnán dan ahte čálli lei muhtumin addán menddo stuorra válddi bottu dovdduide , mii ii lean dieđusge oalle vuogas , dasgo jearaldagashan lei vuosttažettiin historjágirji .
Áidna rabas 	áššin 	lei báhcán , goas Issát fárrešii árbevistásis .
Sii bohte ja manne ja atne iešalddes čielga 	áššin 	ahte ledje vurdojuvvon guos sit .
Markettasge lávii vuhttostit balahahkesvuohta , muhto son ii lean báljo gidden dasa fuopmášumi ja lei atnán dan ovdal juo buorre 	áššin 	, go dat mahká dušše čájehii man sakka eamit lei sus gitta .
Dábálaš olbmot eai dan fuomášan , dasgo ledje juo čađa hárjánan dasa ahte válde dan lunddolaš 	áššin 	.
Vai aniiga nu iešalddes čielga 	áššin 	ahte son ieš evttohivččii vai leigo nu ahte eaba háliidan šat su iežaska eallinráfi muosehuhttit ?
Áidna mas dihte ahte elle ártegis áiggiid lei go gulle ain skábmaalmmis girdiid jienaid , mii ođđa 	áššin 	čuoččáldahtii sis máŋggalágan jurdagiid .
, maid mearkkašupmi bázii vuorrasut olbmuide máŋgasii agibeaivái čiegus 	áššin 	.
Son lei gáddán dan stuorátge 	áššin 	- vuordán viibmás digaštallama , ákkaid ja vuosteákkaid .
Ieš ii atnán dan nu stuorra 	áššin 	, dušše ealašii ovddeš vuogi mielde .
Sii dovde dan iežaset 	áššin 	.
Muhto dál munno lagasge servvoštallama livčče várra atnán dušše lunddolaš 	áššin 	.
Dan Mäkiniska muittii guokte jagi dan maŋŋá , gáiddus ja juvssakeahtes 	áššin 	.
Ja dat , mas balle namalassii dalle , lea muhttán hámis , ja dat man dalle ohcaledje , lea dál nu juohkebeaivválaš ja suivatge , ja Mäkiniska , guhte lei eallimis áigge vásihan buot mii lei gelddolaš , beasai muosáhit dange maid mearkkašii ovddasvástádusa garvin , soahtešilju guođđin ja doppe gárgideapmi - ii dušše sivustis , muhto konkrehta , duođalaš 	áššin 	.
Riika oaččui dál guoddit dán losses noađi bás váimmožisttis olbmuid čalmmiid ovddas iige šat dušše čiegus 	áššin 	dego ovdal .
	Law texts –
Jus 	áššin 	lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga .
Go 	áššin 	lea gáibádus rievdadit ovdalaš mearrádusa dahje duomu , sáhttá nammagotti jođiheaddji dahkat iešokto mearrádusa jus dat ii moktege čuoze ja dagat váttisvuođaid ášši fáddái , ii ge váikkut váttisvuođadássái , áššedovdi gáibádusaide ja jus dat muđui čuovvu dohkálaš áššemeannudeami .
Go 	áššin 	priváhta bealálaččas lea gáibidit ovddeš mearrádusa rievdaduvvot , galgá mánáidsuodjalusbálvalus gárvvistit ja sáddet ášši fylkkanammagoddái nu johtilit go vejolaš ja maŋemustá golbma mánu maŋŋá go mánáidsuodjalusbálvalus oaččui gáibádusa .
go 	áššin 	lea gáibidit ovdalaš mearrádusa dahje duomu rievdaduvvot , ja nammagotti jođiheaddji gávnnaha dan dohkálažžan go geahččá ášši sisdoalu , váttisvuođadási , makkár áššedovdiide lea dárbu ja ahte dohkálaš áššemeannudeapmi lea vuođđun .
Jus 	áššin 	lea luobahit vuoigatvuođaid namuhuvvon 3. kapihttalis , de sáhttá ášši vuolggaheaddji beassat buhtadeamis vástideaddji áššegoluid jus vástideaddji šiehtadallamiid maŋŋel lea hilgon dahje ii leat vástidan fálaldaga , ja vástideaddji riekteárvvošteami mearrádusa olis ii oaččo eambbo go fálaldaga .
Guovddáš 	áššin 	das lea , ahte dat ráhkada guovttelágan ageandda .
Dán mearrádusa mielde orru leamen vuoigaduvvon 27. artihkkala dulkomis deattuhit mearrideaddjin dan maid sáhttá atnit guoski mearrádusa 	áššin 	dahje áiggan ( ) ja ahte mearrádusain beaktilit sáhttá juksat ulbmila mii navdo leat vuođđun .
Dan muddui go norgga eiseválddit leat geatnegahtton álbmotrievtti mielde , ferte dat oidnojuvvot lunddolaš 	áššin 	ahte dát čáđahuvvo norgga eiseválddi doaimmaheamis .
Guovddáš 	áššin 	lei háhkat dahje doalahit oktovuoigatvuođa eatnamiidda mat ledje ealáhusa objeaktan .
Dárkojuvvo dál masá mearriduvvon 	áššin 	ahte dat ja dat siida galgá oažžut dálveorohaga dan ja dan dihto guovllus .
Jus bajit orgána rievdada mearrádusa , meannuduvvo ášši dego ođđa 	áššin 	.
Muhto jus eanavuovdinkantuvra gulaskuddancealkámušaid vuostá liikká mieđiha ohcamii , máhcahuvvo ášši huksenráđđái ođđa 	áššin 	.
Buot stuorát 	áššin 	NVE vel dárkkista cázádaga guoskevaš osiid ja doallá guovllus rabas coahkkimiid .
Jus skuvla gottolaš áigemearis ii leat bargan 	áššin 	maidege , sáhttá dattege váidit ášši dego juo livččii mearriduvvon ovttaskas áššiin hálddašanlága mielde .
Ohppiidráđđi sáhttá nammadit skuvlabirasovddasteddjiid geat galget áimmahuššat ohppiid beroštumiid skuvlla ja eiseválddiid ektui dain 	áššin 	main lea sáhka skuvlabirrasis .
	Min Aigi –
Dáid dieđuid vuođul galgá dát láigosoahpamuš danne adnojuvvot priváhta 	áššin 	, oaivvilda Sara .
Lea juo measta jahkebeale áigi go dán váttisvuođa ovddidin sierra 	áššin 	fylkka Dearvvašvuođa-ja sosialstivrras .
Boazodoallu lea maid čállosis gehččon deháleamos 	áššin 	guovllu sámi kultuvrra guoddi elemeantan .
– Dahket dán iežaset 	áššin 	
Dál dahket dan iežaset 	áššin 	, dadjá sátnejođiheaddji Leif Kristian Sundelin .
Sátnejođiheaddji dajai ovddit Min Áigái , ahte Gurotbellodat mohkkasaddá , go eai dorjon su evttohusa oktasaš cealkámuššii , muhto buktet maŋŋá iežaset cealkámuša ja dahket dán iežaset 	áššin 	.
Dát ii lean biddjon áššelistui , muhto bohte « ođđa 	áššin 	» Sámedemokrahtaid Hartvik Hansena ja Bargiidbellodaga Ingrid Smuk Rollstada evttohussan .
Sihke Guovddášbellodat , Olgešbellodat ja Gurutbellodat dáhtto ahte dát biddjojuvvo sierra 	áššin 	boahtte ovdagotti čoahkkimii .
- Muhto mis ii leat makkárge dahkamušaid dáinna 	áššin 	, celket sii .
Guovddáš 	áššin 	NBR:s lea leamaš suodjalit nannoseappot guohtuneatnamiid .
Line Skum lohká leat dovddus 	áššin 	ahte girkut birra máilmmi oamastit eatnamiid mat árbevirolaččat gulle álgoálbmogiidda .
Muhto ii loga Greaves bearraša bargan- ja ássanlobi álkks 	áššin 	.
Sámi Girkoráđi jođiheaddji , Ole Mathis Hætta diehtá dán leat kontroversiealla 	áššin 	.
Norgga ráđđehusa ja Stuorradikki sámepolitihkka lea otne stuorra 	áššin 	Sámedikkis .
Skuvlavázzima háddi lea maiddái lassánan garrasit , juoidá mii dovdo bures daningo dáid riikkaid olbmot leat atnán nuvttá skuvlla lunddolaš 	áššin 	gitta dássážii .
Kristtalaš Álbmotbellodaga lahttu Johan Bakken Sandvik fas lohká hálddahusa lean ovddalgihtii mearridan dan galgat leat čiegus 	áššin 	.
ČIEGUS GIEĐAHALLAN : Gieldda hálddahusa ođđaset organiseren ii šatta almmolaš 	áššin 	ovdal čakčageasi .
Danne ii ane riektan gieđahallat gieldda organiserema almmolaš 	áššin 	.
Vákšumat leat 	áššin 	go sámediggeráđđi doallá čoahkkima Ájluovttas Divttasvuonas maŋŋebárggas gitta duorasdahkii .
Vuossárgga lei Ohcejoga gielddastivrračoahkkin , mas oktan 	áššin 	lei miljonbeale geahpedeapmi skuvlendoaimmas .
Danin geavváge nu ahte oskogažaldagat mearriduvvojit dego dábálaš politihkalaš 	áššin 	.
Šaddá 	áššin 	Parlamentaralaš Ráđi vuosttaš čoahkkimis , muittuha Seurujärvi-Kari .
Dalle leat vearrolisttut , dienaslisttut ja opmodatlisttut almmolaš 	áššin 	, ja juohkehaš sáhttá fitnat livnnetkántuvrras geahččamin .
–<\q>Álggos lea searvvi registreren ja nubbin 	áššin 	ferte bargagoahtit eanavuoigatvuođain ja caggat luonddu nuoskkideami , dieđiha Kobelev vuosttas doaimmas ovdaolmmožin .
Dáppe lea šaddan Portugal ja Indonesia gaskasaš 	áššin 	.
Boazodoallohoavda Jon Meløy lohká boraspiriidgažaldaga leat lossa 	áššin 	.
Jorret Norgga Suoma 	áššin 	
Ođđa orohatjuohkin báhkka 	áššin 	
Minerálaávkkastallan šaddá sámedikkis stuora 	áššin 	dás ovddalguvlui .
• • Sámediggeráđi lahtu - Issát Máhtte Hætta - « sofagánddat » šadde báhkka 	áššin 	go Sámediggi gieđahalai ovttadássásašvuođaplána ovddet vahku dievasčoahkkimis .
Sihtat maiddái dihto olbmuid čállit kommentáraid iešguđet 	áššin 	, ja muhtimin Min Áiggi doaimmahusbargit ieža čállet kommentáraid .
– Mii gáibidit ahte skuvla váldá viidne- ja narkotihkanávddašeami duođalaš 	áššin 	ja doaimmahit eastadanbargguid , lohká Anti .
– Mii leat lohkan maid nuoraidkonsuleanta muitala áššis ja danin munnos mielas dárbbášuvvo duođas dáinna 	áššin 	bargat , lohkaba Anti ja Sárá .
Finnmark Dagblad ( FD ) fas muitala Steinholta lohkat ahte Strandebarmma báhpat hárdet dáinna 	áššin 	.
Dalle go son šattai bajás , lei sápmelašvuohta heahpadis 	áššin 	.
Bær geahččá Náranaš ja Riebanvári ášši čielga vuoigatvuođa 	áššin 	ja muittuha maid Stuoradiggi lohppidii maŋŋel Álttá joga dulvadeami maŋŋil .
– Go riika hilgo konvenšuvnna vuođu - mii dáhkida dábálaš prinsihpa ovttadássásašvuhtii - de jorrá dat duođai 	áššin 	mii adnojuvvo unohassan , lohká Salam Khan Bangladeshas .
Dás baicca orru leamen nu ahte diehtemeahttunvuođa ja fuollameahttunvuođa geažil ášši ii leat vel joavdan dobbelii guovttilot jagis , go sámi vánhemat leat bargan 	áššin 	, loahpaha vánhensearvvi áirras Erling Ravna .
Romssa suohkan ii geargga ieš bargat maidege 	áššin 	.
Min Áiggi oavedoaimmaheaddji , gii lei čállán spivkka , lohká dainna 	áššin 	lei hui vuogas spivket .
– Go lea ná guhká ádjánan , čájeha dán leat hui váttis 	áššin 	, oaivvilda Sæther .
Muhtin juristtat oaivvildit ahte muhtin illásteamit - nugo japánaid sex-šlávat nuppi máilbmesoađis leat menddo boarrásat bidjat IS 	áššin 	.
Oahpahusministara Jon Lilletun mátki Detnui ii gártan dušše duođalaš 	áššin 	.
Sámi oahppoplána álggaheapmi ii leat leamaš Deanu gielddas beare álkes 	áššin 	, go sihke váhnemat ja báikkálaš politihkkárat leat dan vuostálastán .
Erlandsen dovddasta leat lossat bargat priváhta skuvlla 	áššin 	.
Eanemus jáhkkimis šaddá dát vuot ain oktii hearkilis 	áššin 	.
Muhto seammás Wigelius oaivvilda ahte prostitušuvnna sáhttá šaddat lossa 	áššin 	digaštallat .
NSR-nuoraidlávdegoddi ja Davvi Nuorra oaivvildit dán leat politihkalaš 	áššin 	, iige dušše ekonomalaš behttaleapmin .
• • Erenoamážit Suoma beale sápmelaččat atne dán issoras somás 	áššin 	, go eaihan sii goassige leat hárjánan dasa ahte sámevuođa bargguid ovddas dal ovttaskas olmmoš galggašii oažžut dađi eambbo mávssu .
Bálgosiid ovttastusa doaibmajođiheaddji Jouni Filppa Roavvenjárggas muitala ovttastusa bargan 	áššin 	1991 rájes .
Lean bargan dáinna 	áššin 	jo 1991 vuođđalogu rájes , muhto ášši ii leat ovdánan .
Son lea ieš geahččalan bargat 	áššin 	15 jagi , muhto ii leat ovdánan veháge .
Eanavuoigatvuođat gieđahallojuvvojit sierra 	áššin 	Sámi vuoigatvuođa lávdegotti barggus .
Dát dáhpáhuvvá sierra 	áššin 	dábálaččat čoahkkima álgobeaivvi .
Ráđđi lea gieđahallan lotnolasealáhusaid doarjjaortnega sierra 	áššin 	, ja deattuha ahte dálá ortnet galgá doalahuvvot .
Su mielas lea musea- ja kulturguovddáža ásaheami hui dehálaš 	áššin 	.
Sámi Miššuvnna váldočálli Magne Gamlemshaug ii loga áigeguovdilis 	áššin 	sirdit Sámi Álbmotallaskuvlla sámi stivrejupmái .
Sámi Miššuvdna sáhtášii addit sápmelaččaide veahá eanet stivrejumi Sámi Álbmotallaskuvllas , muhto miššuvnnas ii leat áigeguovielis 	áššin 	addit olles skuvlla sápmelaččaid oamastussii .
Johán Ándde fárren Sámedikke 	áššin 	
Johán Ánda Bæhr fárren Kárášjogas Sáččái ( Senja ) šattai maŋŋebárgga 	áššin 	Sámedikkis .
Moadde diggeášši leat bidjan vuođu šiehtadallamiidda mas indiánaid ja inuihtaid oamastanvuoigatvuohta eatnamiidda leat guovddáš 	áššin 	.
Dát lei 	áššin 	gielddastivrra čoahkkimis duorastaga .
Sámi Parlamentaralaš Ráđđi šattai stuorra 	áššin 	Sámedikki čoahkkimis Girkonjárggas .
Mannan vahku sámediggečoahkkimis Girkonjárggas lei Sámi Parlamentaralaš Ráđđi bahkka 	áššin 	.
Dát ii leat goassege leamaš 	áššin 	Sámedikkis , šálloša Bargiidbellodaga politihkkár Steinar Pedersen .
Nystad lohká iežaset šaddat ovddidit « bissehanášši » sierranas 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii , ja dasto viidáset ráđđehussii .
Vuoiŋŋalaš riidu lea maid šaddamin politihkalaš 	áššin 	.
Deháleamos 	áššin 	čoahkkimis šaddá mo nuppástuhttima galgá organiseret maŋŋá 1998 .
Arvid Skjellhaug ( NSR ) ovddidii luonddumeahci ášši ođđa 	áššin 	Sámedikkis .
Son lea ieš Davvi-Siiddas eret ja ovddidii ášši ođđa 	áššin 	Sámedikkis maŋŋebárgga .
Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalus Finnmárkku eana- ja čáhcevuoigatvuođaid birra , šaddá guovddáš 	áššin 	Sámedikki barggus 1999:s .
Mánáid- ja nuoraidbarguge lea guovddáš 	áššin 	Sámedikki barggus , ja lei deattuhuvvon sámediggepresideantta ođđajagesártnis .
Muhto Kristensen deattuha dán lea prinsihpalaš , iige dušše ekonomálaš 	áššin 	.
BÁHKKA ÁŠŠI : Aotearoa politihkas lea maori iešstivren leamaš báhkka 	áššin 	maŋimuš áiggi .
Dat maiddái gáržžida maori kámmára fámu , daningo dát kámmár ii sáhte cealkit juohke áidna ášši leat maori 	áššin 	.
Kárášjoga Bargiidbellodaga gielddastivrra áirras Karl Arne Larsen ii searvan crossbána digaštallamii go oaivvildii leat čielga 	áššin 	ahte bána ásahuvvo Dilljajohkii .
Buot vearrámus orro leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa 	áššin 	ja aittofuomášupmin .
Buot vearrámus orru leamen go Sámi kulturmuitoráđi moaitámuš Finnmárkku fylkagieldda vuostá , ahte fylkagielda lokte iežas bajit dássái sámi guoski áššiin , adno nu ođđa 	áššin 	ja aittofuomášupmin .
Veikko Holmberg muitala ahte lea dovddus 	áššin 	sidjiide ahte stuorebušmánáide váilu čáppagirjjálašvuohta .
Sámedikkis , sápmelaččaid álbmotválljen orgánas , galgá leat mearredeaddji váikkuhus 	áššin 	main dan mielas dárbbašuvvo .
Stuorámus 	áššin 	lei Sámi vuoigatvuođalávdegotti árvalusa cealkamuš .
Mun in livčče dan gal várra nu stuora 	áššin 	atnán , muhto dat mii mu mielas dás lea veahá imaš , lea ahte ovdasiiddus dušše lea mu govva mii ii leat merkejun namain .
Min guovllu hálddašeaddjit luhttet beare álkit dákkár 	áššin 	.
Norgga sápmelaččaide leat sámi vierut ja riekteáddejupmi guovddáš 	áššin 	, mo áddet sápmelaččaid saji norgga riektevuogádaga stáhtas muđui .
NSR atná sámi guovlluid riggodagaid roggama politihkalaš 	áššin 	stáhta ja dohkálaš sámi orgána gaskkas .
Su álgaga dihte šaddá Deanu prostitušuvdna 	áššin 	Stuorradikkis dán giđa .
Dalle lea vuosttaš geardde prostitušuvdna gieđahallo sierra 	áššin 	Stuorradikkis .
Justisdepartementta Bjørn Talén fas dadjá ahte jos Finnmárkku bolesmeaštárat atnet prostitušuvnna dehálaš 	áššin 	, de fertejit ieža bidjat resurssaid daid dutkamiidda .
SÁPMI : Sámediggeráđđi ii lean bargan maiddege čiežain áššiin maid sámediggeáirasat ledje ovddidan ođđa 	áššin 	guovvamánu čoahkkimis .
Dasa lassin lei eiseváldiid ja sámi organisašuvnnaid oktavuohta biddjon sierra 	áššin 	.
Arne Skoglund ja su beatnaga Násti ášši lea guoddalanlávdegoddi dohkkehan 	áššin 	Alimusriektái .
– Go Sámi riekteáddejumi ja árbevirolaš geavaheapmi boahtá 	áššin 	fylkadiggái , de áigut mii geahččalit oažžut buoret mearrádusa áššis go maid oaččuimet dán giđa vuoigatvuođa áššis .
– Mii eat ane dán 	áššin 	ja nu eat leat bargan dainna maidege .
Ealáhusa oažžut iešbirgejeaddjin , lea guovddáš 	áššin 	sidjiide .
Organisašuvdnahoavda Gunn-Helene Turi lohká fas bargiidáššiid leat čiegus 	áššin 	Almmolašvuođalága mielde .
Sørensen Graff lohká čabo čielga 	áššin 	ahte Flodgaard galgá beassat joatkit barggus .
Anti lohká maid dehálaš 	áššin 	sihkkarastit mánáide ja nuoraide oadjebas ja buori bajáššaddanbirrasa .
– Sápmelaččaid vuoigatvuođa gáibideapmi šattai ealli 	áššin 	Oslo álbmogii .
Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii loga dárbbašlažžan bidjat NRK Sámi Radio earenoamáš dili 	áššin 	dievasčoahkkimii .
Dan sáhttá liikká dahkat sierra 	áššin 	ja oažžut ruđaid ovdal stáda bušeahtta reviderejuvvo .
Fylkkačálli John Erik Pedersen lohká ahte son váldá ášši siskkáldas 	áššin 	, ja ii muital maidege mediai .
– Áiggun váldit ášši ovdan bellodatustibiiguin , soaitá šaddat sierra 	áššin 	čoahkkimis jus lea vejolaš , lohká son .
– Klemetsen ii ane eará go dáža , láttána ja ruoŧŧilačča bealáheapmin sámi 	áššin 	, vástida John Trygve Solbakk ( gurut govažis ) .
Nuoraidpolitihkalaš Lávdegoddi lea ráđđeaddin Finnmárkku Fylkkagildii 	áššin 	main lea guoskevašvuohta nuoraide .
Posišuvdnajoavkkus lea friddja 	áššin 	mat gusket álkoholavuovdimii .
Dál šaddá miellagiddevaš 	áššin 	sámi journalisttaide čuovvut gii šaddá Ođđa Sápmelaš oaivedoaimmaheaddji , mo virgi almmuhuvvo ja mo olmmoš válljejuvvo virgái .
Álttá Leansmánnekántuvrras Kenneth Nilsen gii lea dutkan ášši sáhttá muitlit ášši lea leamaš váidon ja ahte leat sádden ášši áššáskuhtti juristii , geahččandihte maid galgá bargat viidáset 	áššin 	.
Lea buorre go eai leat vuoruhan dán ášši , go mun in oba oainne ge dán 	áššin 	, lohká váldopersovdna Egi Utsi .
Galget go homofiillat bargat báhppan lea oskojearaldat ja persuvnnalaš oskku birra sáhka , ja dan ferte oskobiras ieš váldit bajás 	áššin 	ja gávnnahit maid háliidit .
Dát dáčča bellodagat ballet ahte mu politihkka mii lea NSR politihkka galgá šaddat 	áššin 	Sámedikkis ja ahte mii daid duođaid nagodat čađahit , šuohkeha Janoš .
Gaski lohká dát dehálaš 	áššin 	sápmelaččaide , go lohká dat ii leat ESA gii verroša muhto Norgga eiseváldit .
Sámedikki presideanta Sven-Roald Nystø ii hálit maidege čielgasit lohkat dán áššái , muhto lohká definerengažaldat hirbmat dehálaš 	áššin 	.
Johnsen ii hálit veardidit justa goas 	áššin 	gerget .
Iige dat leat leamaš stivrras ge 	áššin 	, galgá go Ášu maiddái dárogillii .
–200 000 ruvnno golahat juohke mánu go lea iežamet ambulánsabálvalusa , muhto ruhtagáibádus šaddá eará 	áššin 	.
Morašdettin šaddaba eamit ja bárdni guovttá doarrut viidasat 	áššin 	
– Hirpmat ollu návccaid leat šaddan dán áššái geavhait mii álgoálggus lei dušše ruskaášši , muhto ráđđeolbma boastu soaibmama geažil šattai midjiide stuorra 	áššin 	, lohká Dina Maurstad .
Dákkár doaruheami lohká Hansen politiijaid atnit hui duođalaš 	áššin 	.
– Hirbmat ollu návccaid leat šaddan dán áššái geavahit mii álgoálggus lei dušše ruskaášši , muhto ráđđeolbmá boasttu soaibmama geažil šattai midjiide stuorra 	áššin 	, lohká Dina Maurstad .
Sáme-TV vuoruhii syfilisa Deanus deháleamos 	áššin 	.
Muhto de bođii , guhtta minuvtta badjel viđa ja maŋemus 	áššin 	, min parlameantta rahpamis .
Imaštan maid din áviisa doaimmahusa journalisttalaš dáidduid go atnibehtet buolli báhkka 	áššin 	, dakkár ášši mii bolesiid hálddus jo lea leamaš badjel jagi , ja mas oktage ii leat ii gitta váldojuvvon iige áššáskuhttojuvvon .
Álttá // Guovdageainnu eanu dulvadeapmi lea juoga maid NSR liiko gohčodit iežaset 	áššin 	.
Lihkus orro dál čájeheame ahte dát šaddá 	áššin 	NSR:s .
Stuoradiggedieđáhusa nr 27 meannudeami vuolde , mii lea dutkama ja alit oahpu birra Norggas , dajai Stuoradiggi ahte sámi dutkan ja alit oahppu galge biddjot Stuoradikki ovdii sierra 	áššin 	ovdal jahkemolsašumi .
Vuosttaš beaivvi rájes ledje sámi vuoigatvuođat 	áššin 	.
Duopmostuoluid generalráđi Benigni Varela bealušta árvalusa ja son oaivvilda ahte dušše dat buot vearrámus nissonillástanáššit galget šaddat 	áššin 	áššečuoččaldahttineiseváldiide .
Várrepresideanta Ragnhild Nystad gal ii vuos oainne dárbbu bidjat eretfárrema sámi gilážiin gávpogiidda sierran 	áššin 	Sámedikkis .
Lei Ann-Mari Thomassen ( NSR ) gii árvalii dán ođđa 	áššin 	.
Per Jonas Kemi jápmin lea ain 	áššin 	Guovdageainnus .
Dan dihte lea suohtas oaidnit ahte Finnmárkku politihkkárat leat fuobmán ahte sámi vuoigatvuođa-digaštallan šaddá deháleamos 	áššin 	dán jagi Stuoradiggeválga-giččus .
Dál oaidnit mii Snøhvit-gássa bohkama juste dákkár 	áššin 	mas politihkka ja juridihkka ferteba vázzit giehtalagaid .
Dál oaidnit mii Snøhvit-gássa bohkama juste dákkár 	áššin 	mas politihkka ja juridihkka ferteba vázzit giehtalagaid .
Manne dalle ii leat Sámediggi atnán dán ášši dan meare dehálaš 	áššin 	ahte gieđahallá dan iežas politihkalaš arenas ?
Maŋŋel go Mari Boine ávžžuhii Lene Marlina muitalit iežas sápmelažžan de mearridii Marlin gohčodit dan priváhta 	áššin 	.
– Ii daga 	áššin 	buorebun go eanaš neahttaeaiggádat leat suohkanat mat galggaše čájehit veahá sosiála ovddasvástádusa .
Vaikko Fredriksen oaidná Jensen sániin veahá heajos 	áššin 	sidjiide de son ii váldde Sámeálbmot bellodaga moaitagiid rasistan garrasit .
Dássážii ii leat Kárášjoga gielda maidege dahkan 	áššin 	.
Sierra 	áššin 	lea cegget listtu Sámediggái .
- IN MUN GE LEAN jáhkán iežan jerrot , lohká Helga ja atná dan measta jáhkehahtti 	áššin 	.
Madam Min , Harry Potter ja W. I. T. C. H. ovdanbuktet noaidevuođa suohtas 	áššin 	ja gelddolažžan , muhto dušše muhtin moadde čuođi jagi dás ovdal de lei heaksaváidda hirbmat duođalaš ášši .
– Dat dieđus šaddá 	áššin 	, go dat gullá čavgadit boazodoalu rivttiide mii lea sierra fáddá riikačoahkkims .
√ Geassemánu gaskamuttus lei maiddái NBR riikačoahkkin , muhto stivra ii lokten dalle ge Finnmárkoláhka evttohusa sierra 	áššin 	.
Generálačállis lea maiddái riekti ja geatnegasvuohta bargat stivra ovddas 	áššin 	main ii leat dilli vuordit dassái stivra meannuda áššiid .
Ii ge dákkár 	áššin 	leat generálačállis bággu viežžat cealkámuša ovdaolbmos , nubbeovdaolbmos dahje stivrras jus dan ii leat vejolsaš .
Čoahkkima protokollas boahtá čielgasit ovdán ahte Solberg lei mielde čađa gaskka čoahkkimis , gos 	áššin 	earret eará 250 000,- ruvnno juolludeapmi searvái .
Ja go sámedikkeválggat dollojit oktanagas stuorradikkeválggain , de eahpitkeahttá šaddá EU 	áššin 	maiddái sámedikkeválggaid oktavuođas .
Muhto stivra hilggui bidjat dán sierra 	áššin 	.
Sámediggi áigu skábmamánus meannudit dikki doarjjaortnegiid njuolggadusaid sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis .
Ahte dál dát ovddiduvvo sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis lea vel buoret ja maiddái áibbas erenoamáš .
Dat šaddá stuorra luonddugáhtten 	áššin 	midjiide , lohká GAIA nammasaš Ruošša birasgáhtten searvvi ovddasteaddji Elena Klujuchnikova preassadieđáhusas .
– Mii eat daga maidige eambbo 	áššin 	ovdalgo leat čálalaččat leat ožžon rumašrahpan bohtosiid .
Mii doaivut geargat 	áššin 	hui johtilit .
Nilut maid deattuha identitehta deahalaš 	áššin 	.
Sii leat doallan álbmot oahkkima gos bá kku heittiheapmi lei 	áššin 	, muhto ba kku njunnosat eai lohpidan doalahit ba kku Garegasnjarggas .
Son gáibidii dán ođđa 	áššin 	Sámediggeeráđđái .
Dán vahkkosaš deaivvadeamis lea earret eará Ráđđehusa árvaluvvon Finnmárkkuláhka 	áššin 	.
– Dieđusge lea mus gaskkohagai veahá čoavjebávččas dáinna 	áššin 	.
Son ja álgo sániidisguin dajai ahte lea duođai ártet go nissoniid dili ferte sierra 	áššin 	bidjat NBRa jahkečoahkkimii .
Oamasteapmi lei 	áššin 	diibmá riikkačoahkkimis .
Sierra 	áššin 	lea cegget listtu Sámediggái .
Nealgudanakšuvnnat leat leamaš váttis 	áššin 	sápmelaččaide , erenoamázit sámi politihkkariidda .
Bb nagodii cegget Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaid Sámedigge 	áššin 	
Bargiidbellodat nagodii cegget Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaid 	áššin 	Sámediggái
Sámedikki várrepresideanta Ragnhild Nystad ii loga dan maidege dramatihkaid go dohkkehedje Divtasvuona-Oarjevuona plánaproseassa cegget sierra 	áššin 	.
Ii daga maide ahte buot dieđut bohtet ovdan dán áššis , ja danne šaddá maid dievasčoahkkin 	áššin 	.
Odne lea Divtasvuona-Oarjevuona ráfáiduhttinplánaproseassa sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis , maŋŋel go Bargiidbellodat dan gáibidii .
Odne leat Divtasvuona // Oarjevuona suodjalan- ja geavahan plánat sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis .
Divtasvuona - Oarjevuona ođđa ráfáiduhttinplánaproseassa leamaš báhkka 	áššin 	Sámedikkis .
Dušše dáppe Norggas leat mii nagodan dahkat EU-ášši erenoamáš 	áššin 	kapitálafámuide ja politihkalaš olgešbeallái .
Dušše dáppe Norggas leat mii nagodan dahkat EU-ášši erenoamáš 	áššin 	kapitálafámuide ja politihkalaš olgešbeallái .
Sámedikki vuoigatvuođalávdegoddi lea bargan 	áššin 	logemat jagi .
Stivrenjoavku lea maid árvvoštallan mo bargat 	áššin 	ain ovddosguvlui .
Gitta Hålogalándda láhkamánnerievttis finai Hætta 	áššin 	ovdalgo vuollánii .
Sámi joatkkaskuvllain lea ossodatstivrenčoahkkin distaga Kárášjogas , gos earret eará ruhtadilli ja boahtte skuvlajahki lea 	áššin 	.
Dál leat ožžon dán 	áššin 	fas , ja de ferte oaidnit maid Stuoradiggi dál dahká .
Ráđđi ovddidii maiddái Ealáhus - ja kulturlávdegoddái 	áššin 	ahte Sámediggi bivdá Ráđđehusas ráđđádallamiidda ovdalgo stáhta ráhkada fálaldagas boahttevaš boazodoallošiehtadussaide .
NSR ovttasbargojoavku Ann-Mari Thomassen bokte lea evttohan dán Sámediggái 	áššin 	.
Odne lea dievasčoahkkimis sierra 	áššin 	oahppováillagiid gáibádus
Sierra lávdegoddi lea ásahuvvon bargat viidáseabbot 	áššin 	.
Dál dat ii boađe šat 	áššin 	dohko .
In ge sáhte dadjat šattašii go dát 	áššin 	, go in áiggo šiehtadallagoahtit medias ođđa njuolggadusaid , lohká Brørs .
Son lokte evttohusa 	áššin 	Unjárgga gieldda ovdagottečoahkkimii , mii lea čakčamánu vuosttaš beaivvi .
Várggátis ja Čáhcesullos leat sierra juristtat bargamin 	áššin 	.
– Fylkkadiggi áigu gieđahallat bievlavuodjima sierra 	áššin 	čakčat .
Wikström ii loga dán ođđa 	áššin 	.
– In leat sihtan su dan dahkat , dat ii leat goassege leamaš 	áššin 	munno gaskkas .
Dasto go sus jerrui searvat ásahit sámi searvvi , de sutnje lei dat diehttelas 	áššin 	.
Sátnejođiheaddji lohká dán duođalaš 	áššin 	.
Guovdageainnu Dáloniid Listtu Isak Mathis O. Hætta evttohii 	áššin 	lávdegottis ahte sámi duojarat ožžot doarjaga ovddit ortnega mielde .
Son ii sáhte lohpidit ahte dát šaddá 	áššin 	forumii , danne go heaitá jođiheaddjin ja forumlahttun jahkemolsašumis .
– Mis ii leat leamaš dát 	áššin 	gielddastivrras dahje ovdagottis , danin orru veahaš árrat dadjat gosa dát hálddašanorgána galgá biddjot , lohká Sæther .
Mii ávžžuhit sámegielddaid eambbo ovttasbargat 	áššin 	, ja hállat ovttain njuokčamin njunuš eiseválddiide .
Dat mearkkaša ahte guovllukommišuvnna árvalus dáidá šaddat boahtte čavčča válgagižžui 	áššin 	.
Boahtte mánus lágida ges SáB riikačoahkkima Guovdageainnus , muhto Trosten ii loga diehtit šaddá go dát 	áššin 	jahkečoahkkimis .
– Boazodoallohoavda ja álgi stáhtačálli Ellen Inga O. Hætta láhtte fuollameahttun ja suorggahahtti vugiin olbmuiguin olggobealde Finnmárkku , beaškala Urheim , gii lohká diehttelas 	áššin 	ahte guoros sadji várrejuvvo olbmuide geain lea gullevašvuohta Nordlándii .
Jus leat aktoolmmoaš , de sáhtát gávnnadit soapmasiin dál , ja dát sáhttá šaddat bistevaš 	áššin 	.
Priváhta vai almmolaš 	áššin 	?
Priváhta vai almmolaš 	áššin 	?
Konferánsa jearrá galgá go sámi dásseárvobargu ain leat priváhta 	áššin 	, mas sámenissonat ja sin organisašuvnnat váldet ovddásvástádusa , vai ii go dát galggašii fargga šaddat almmolaš ovddasvástádussan .
Hætta ii loga vel diehtit šaddá go válgasearvan sierra 	áššin 	jahkečoahkkimis .
ČOAHKKIMIS : Rogalándda fylkkadoavttir Ole Mathis Hetta lei bearjadaga čoahkkimis Guovdageainnus , gos heajos doavtterdilli lei 	áššin 	.
Jus leat aktoolmmoš , de sáhtát gávdnat muhtuma geasa liikostat , ja dát sáhttá šaddet bistevaš 	áššin 	.
Son lohká vuođđoealáhusaid seailluheami oktan deháleamos 	áššin 	.
Dehálaš 	áššin 	Ásllat máinnaša rádjaovttasbarggu čuolmmaid čoavdima , ovttaskas olbmuid bargoeallimis ja fitnodagaid gávppašeami olis .
Álgoálggus leat sii guoddalan ovttas bearašin , ja oktan 	áššin 	.
Biebmobearráigeahčču lea vuhtiiváldán Gilde NNS váidaleami áššis , ja čállá reivvestis golggotmánu 7. b. ahte sii mieđihit dán mearrádusa prisihpalaš 	áššin 	, ja ahte dát njuolggadusdulkojupmi soaitá leamaš oađđi paragráfan , dan gaskas go biergoealáhus lea ovdánan eará guvlui .
Dan geažil ovddidedje fas Olgeš ja Guovdageainnu Johttisápmelaččaid Listu ođđa 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii ahte eiseválddit bissehit boazologu heiveheami dassá rievdaduvvon Boazodoalloláhka meannuduvvo Stuorradikkis .
Son áigu dál dán bidjat girkolaš oktasašráđđái 	áššin 	.
– Dalle leat lávdegottečoahkkimat , nu ahte doallat ovtta beaivvi liige dievasčoahkkima , gos šaddá dát maiddái 	áššin 	, muitala Nystø .
Šaddá 	áššin 	guovvamánus
Liikká šaddá Sámedikki ruhtageavaheapmi sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis .
Čoahkkimis Sámedikki joavkojođiheddjiiguin mánnodaga , skábmamánu 13. beaivvi , šiehtaduvvui ahte maiddái mediaid ságat Sámedikki birra sáhttet váldojuvvot 	áššin 	dán seamma čoahkkimis .
Grethe Nygaard , Sosialdepartemeanttas , lohká Sámi Áigái ahte departemeanta ieš áigu váldit spesialista-guovddaža 	áššin 	jus fylkkagieldda áirasat dan eai dagaš .
Suohkana giellalávdegotti jođiheaddji Mikkel Magnus Utsi árvvoštallá dál dán bidjat 	áššin 	lávdegoddái .
Muhto dál ii leat oktage gii fuolaha ahte mánát ožžot dan oahpu , lohká Sárá , gii lohká dán dehálaš 	áššin 	ovdalaš válggaid .
Oahpaheapmi boazodoalus - 	áššin 	bahádahkkiid bivdiide ?
SSSR:s lea leamaš heajos eksámenboađus stivrras 	áššin 	.
- Daiguin ođđa 	áššin 	lea evttohuvvon mánáidprogámmat ja dásseárvu , dan lassin árvalusa mielde YLE galggašii maid fuolahit máŋggakultuvrralašvuođas .
Olmmošgoddimat eai juo oba dovdojuvvonge sámi servodagas , muhto dán áiggi dat orru gullame mealgadii juohkebeaivválaš 	áššin 	.
– Boahteáiggis ferte Sámediggi beroštisgoahtit dábálaš 	áššin 	nugo earret eará skuvlla ja mánaid bajásgeassin polithkas .
Veikkohan ovddit válgabajis doalai dehálaš 	áššin 	ja lei ieš evttoheame gielddaráđi ( kunnallisneuvos ) árvonama dál válljejuvvon ságadoallái Erkke Ándii .
Sámedikki dievasčoahkkimis lei 	áššin 	evttohus ásahit Várnjárgga álbmotmeahci .
– Lea šállošahtti jus dát bargu maŋitáiggis lea negatiivvalaččat ovdanbukton ja jus dan leat atnán dakkár 	áššin 	maid sáhttá vávjit .
Stuora 	áššin 	šaddan
– Lea šaddan stuora 	áššin 	dáppe go mun lávllun nuortalašsámegillii , dat oainnat ii leat ealli giella dáppe , lohká Sanila .
Ja sáhtát vel heajos áššiidge rievdadit buorren 	áššin 	.
– Muhto mis NSR parlamentáralaš jođihangottis ( Berit Ranveig Nilssen , Sven-Roald Nystø ja Aili Keskitalo ) lávejit duollet dálle čoahkkimat ja dát dieđus šaddá mis 	áššin 	boahtte čoahkkimis , muitala Nilssen .
Seammás Suoma njunušeiseválddit oaivvildit dán leat báikkálaš 	áššin 	, ja ávžžuhit čoavdit ášši báikkálaččat .
Dáinna láhttádallanvugiin maid diehtá Mary ahte sáhttá suhttadit muhtumiid sámis gos dát lea tabua 	áššin 	.
Hedstrøm oaidná dán nu hoahppo 	áššin 	ahte ealáhuslávdegoddi berre geahččalit gergehit ášši ovdal Stuorradikki geasseluomu .
Urheim baicca lohká dán 	áššin 	stáhta ja sámi álbmoga gaskkas .
Mun doaivvunge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađášedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš 	áššin 	.
Bajimuš 	áššin 	loktanedje sámegielat girjjiid olggosaddima váttisvuođat .
– Mun ledjen ieš johttisápmelaččaid searvvi jahkečoahkkimis go dat 45 proseanta njuovvan lei 	áššin 	.
– Mun ledjen ieš johttisápmelaččaid searvvi jahkečoahkkimis go dat 45 proseanta njuovvan lei 	áššin 	.
Josef Vedhugnes mielas berre dát šaddat 	áššin 	Stuorradikkis .
– ON eamiálbmoga bistevaš forum sáhttá loktet dán áigeguovdilis 	áššin 	, ja cuiget ahte rikkis Norggasge sáhttet olbmuid eret eatnamis bágget .
– Doaivvun oažžut dan 	áššin 	ráđi čoahkkimii mii dollo dán mánu loahpas .
Sara lohká dán leat bušeahta 	áššin 	.
Somby maid gullá dan seamma siidii , ja guovtte jagi dassái álggii son bargat dáinna 	áššin 	NBR:s .
Sámedikki ráđđeaddi Johanne Gaup loktii mannan vahku sierra sámeministara dahje sámi stáhtaráđi jurdaga áigeguovdilis 	áššin 	.
– Muđui lea midjiide boazodoallu oppalaččat maiddái hui dehálaš 	áššin 	, lohká Appfjell .
Jus dus vigget leat beare alla jurdagat iežat birra , morálalaš headjuvuođaid it ane 	áššin 	dahje jurdilmeahttumit dajat áššiid birra , de cuiggoduvvot dáinna beliin luonddustat .
« Veagalválddálašvuohta ruovttuin adno dávjá priváhta 	áššin 	, muhto lea ON 1979 nissonkonvenšuvnna čilgehusa mielde olmmošvuoigatvuođarihkkun ja danin ráŋggáštusvuloža doaibma ...
RIIDUN : Sámi spábbačiekčanriikajoavkku čiekčamat leat šaddan riiddu 	áššin 	.
Dattetge šálloša Nilut go Sámi spábbačiekčan dál lea šaddan politihkalaš 	áššin 	.
Áhkku dutkagođii ášši , gávnnai kluŋkafárpala mii lei guorus , ja vigui gánddaguoktá 	áššin 	.
Dat boahtá maiddái šaddat okta váddáseamos 	áššin 	Ruoŧa ja Suoma ráđđehusaide , oaivvilda Vars .
Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjegiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide buorránivčče ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš 	áššin 	.
– Norggas ráđđehus ja Stuorradiggi berreba dahkat eallisilbbain mirkkohuvvama gažaldaga áigeguovdilis 	áššin 	, lohká Gerd Bang-Johansen .
Dán ášši leat sii fas lokten ođđa 	áššin 	dievasčoahkimii boahtte vahkus .
Dan beaivve go Finnmárkkuopmodaga stivra čoahkkana vuosttas čoahkkimii , de lea hálddahusášši vuosttas 	áššin 	, maŋŋá go leat válljen opmodatstivrra jođiheaddji .
Son liikká lohká ahte njuolggadus rievdadan evttohus šaddá 	áššin 	jahkečoahkkimis .
Son čuoččuha viidasit ahte dál lea šaddan Finnmárkkuopmodat sámeáššiin ja ii ge šat Finnmárkku 	áššin 	.
NSR sámediggejoavku evttoha otná iđit ođđa 	áššin 	, ahte Sámediggi ásaha sámi mediafoandda , masa biddjo vihtta miljovnna ruvnno vuođđokapitála , ja dán sámediggeáigodagas gitta ovtta miljovnna ruvnno foandda doaibmagoluide .
Dalle leat ohpihii šaddan sámefoandda ruđat báhkka 	áššin 	Sámediggái .
Guovddáš 	áššin 	SSL dikkis lea maiddái bušeahtta .
Nuppe dáfus lohká Nordlund leat dovddus 	áššin 	ahte olbmot álo hálidit geahččat geahppadit suohtastallanbihtáid .
– Dieđusge sáhttet ovttaskas lahtut Boazodoallostivrras loktet dán 	áššin 	, muhto Boazodoallohálddahus ii áiggo ráhkkanahttit ášši meannudeapmái , lohká Stig Gøran Hagen .
Dál lohká Deanu gieldda ovdánahttinossodaga hoavda Svein Ottar Helander ahte Suodjalus lea eará dilis plána- ja huksenlága ektui go dábálaš olmmoš , nu ahte dán ášši eai oainne 	áššin 	.
Muhto jus Jørn Are Gaski lokte dán 	áššin 	jovkui , de dieđusge gieđahallat dan áššin , lohká Olli .
Muhto jus Jørn Are Gaski lokte dán áššin jovkui , de dieđusge gieđahallat dan 	áššin 	, lohká Olli .
Gávpogiid studeantafeasttain alkohola lea šaddan guovddáš 	áššin 	.
Mu dieđu mielde ii leat oktage dain báikkálašservviin mat čuoččuhit iežaset dieđihan eret SÁL:s sádden lobálaš jahkečoahkkingohččumiid áššelisttuin mii čájeha ahte eretcealkin SÁL:s lei 	áššin 	.
Dál lea ge ášši šaddan maiddái politiijaide 	áššin 	.
Saxi ávžžuha Keskitalo njuolggadusárvalusa sáddet gulaskuddamiidda sihke almmolaš eiseválddiide , organisašuvnnaide ja earáide ovdalgo Sámedikki dievasčoahkkima 	áššin 	biddjo .
Dan dadjá Sámiid Duoji jođiheaddji Anders S. Buljo , gii lohká dán šaddat 	áššin 	organisašuvnna jahkečoahkkimis mii lea dán vahkkoloahpa .
Duodješiehtadusa moivi , mas leat hilgojuvvon eanas duojárat , lea šaddan politihkalaš 	áššin 	, go várrepresideanta Johan Mikkel Sara lohpida doallat čorgen čoahkkima jođáneamos lági mielde .
Deanu luossabivddu ii oaččo atnit Suoma bealde dušše Ohcejoga gieldda olbmuid 	áššin 	, muhto galgá oaidnit ollu viidáseappot .
Lulli-Trøndelága ja Hedmárkku Boazosámiid Searvvi ovdaolmmoš Lars Aage Brandsfjell ii leat oaidnán raportta , muhto lohká dan oahpes 	áššin 	go sii beaivválaččat rahčet sisabahkkemiid vuostá .
Odne álgá ge NBR riikačoahkkin Álttás , Rica Hoteallas , ja ovdaolbmo válga lea lávvordaga maŋemus 	áššin 	.
Deanu luossabivddu ii oaččo atnit Suoma bealde dušše Ohcejoga gieldda olbmuid 	áššin 	, muhto galgá oaidnit ollu viidábut .
– Mun in dieđe dávista go mearrádus Sámedikki njuolggadusaide , muhto Sámedikki dieđus sáhttá bissehit dán ášši , jus oidnet dán stuorra 	áššin 	.
Muhto dat ii leat dahkkon Henriksen dieđu mielde ja danne lea su mielas dát šaddan prinsihpalaš 	áššin 	, vaikke lea sáhka smávva lihkahallamis .
Dát gažaldat šattai baifáhkka áigeguovdilis 	áššin 	maŋŋá go Janoš Trosten guovttos fálaiga iežaska heajaid mediaide alimus haddái .
Dat lea hirbmat váttis ja divrras bargat dakkár áššiiguin go daid šaddá gieđahallat eaŋkil 	áššin 	ja dalle dat šaddá hirbmat divrras suohkanii , deattuha Sten Olav Hætta .
OVDAL go Kripos bođii Guovdageainnu nissonolbmuide veahkkin de orui nu ahte politiijat eai atnán rohcošanáššiid obage 	áššin 	.
Maiddái gurutbellodaga Anton Dahl lohká Lahpoluobbal skuvlla 	áššin 	boaittobealbáikkiid vuoruheapmin .
Thomassen maid ii hálit kommenteret gallii Sámediggi lea molson musihkkafágaolbmuid , go lohká dan ge leat siskkáldas 	áššin 	.
Dálá johttiide máŋga báikenama mearkkašupmi báhcá čiegus 	áššin 	.
Máze skuvla rektor Mikkel Per N Sara lohká dán leat váivves 	áššin 	.
– Ráđđádallan lei galgat sierra 	áššin 	
– Várrá livččii vuogas ahte ráđđádallan livččii biddjojuvvon sierra 	áššin 	, iige digáštallan dán boazodoalloláhkaevttohusa áššemeannudeamis , logai Hætta .
Gehččiid lohku lea garrasit njiedjan , ja NRK Sámi Radio kulturmágasiinnas lea dát 	áššin 	.
Guovdageainnu meahcásteddjiid searvvi jođiheaddji ii ane bievlavuodjinášši bassi 	áššin 	maid ii galgga duohtadit .
Dán vahkku lea mánáid psykalaš dilálašvuohta 	áššin 	.
Sara muitala ahte sii dál farggamusat áigot Sámedikkis loktet dán motorjohtolatlága 	áššin 	:
	Min Aigi –
Son loktii mannan giđa juo Sámedikki dievasčoahkkimis 	áššin 	mas bivddii ráđi bargagoahtit dainna go mánáidsuodjalusain lea máhtolašvuohta váilevaš sámi mánáid ja nuoraid birra go šaddet fáhkka eret ruovttus guhkit áigái .
Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjagiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuoðat fulkkiide boađašedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš 	áššin 	.
Mun doaivvonge ahte 1800-logu áigge rádjagiddemiid čuovvumušain boatkanan oktavuođat fulkkiide boađašedje buorránit ja gulahallan sin gaskka šattašii lunddolaš measta juo dadjat beaivválaš 	áššin 	.
Dies livččii sáhttán loktet dan positiivvalaš 	áššin 	, ahte nissonolbmo oainnut sáhttet dál boahtit buorebut oidnosii .
Ledjet máŋgga eará noađi lassin váldán váimmu 	áššin 	báikkálaš olbmuid guollerivttiid čielggadeami ja dáid bealis Don mu áddejumi mielde sohtet olles áigge – gitta loahpa rádjái .
– Ii bat leat dábálaš jienastit dákkáraš áššis , geahččalii SáB áirras , Brita Kåven caggat áššeheaittiheami , go lei evttohan ášši vuosttaš 	áššin 	Kárášjoga gieldastivrras .
Medias lea beaggán ahte Jánoš Trostenis leat ovttasbargováttisvuođat earáiguin ja maiddái áššit maid Jánoš lea okto bajidan 	áššin 	.
Áššit šadde stuora 	áššin 	medias riikkaviidosaččat .
Mannan giđa loktii juo NSR sámediggeáirras Riita-Alise Porsanger 	áššin 	dievasčoahkkimis mas dáhtui ráđi bargagoahtit dainna go mánáidsuodjalusain lea máhtolašvuohta váilevaš sámi mánáid ja nuoraid birra go šaddet fáhkka eret ruovttus .
Dasa gullá maid luohttevašvuohta , muitalit okta nubbi nissonolmmoš ja lohket kurssa sidjiide hui duođalaš 	áššin 	.
Maŋemus go Stuoradiggi gieđahalai boraspirepolitihka , de lei guovddáš 	áššin 	unnidit vuostelasvuođaid , lohká Olli .
Sámedikki várrepresideanta oaivvilda prinsihppalaš 	áššin 	ahte jus stáhtas leat ain eatnamat de galget dat addot ruovttoluotta .
Dan ii atnán boazodoallu ieš stuorra 	áššin 	, iige ge su bargoaddi Eanandoallodepartemeanta .
Ii ane 	áššin 	
Son oaidná dehálažžan ahte báikkálaš bellodagat dál ovddidit riikkačoahkkimii 	áššin 	njuolggadusaid divvuma , vai dakkár diliid garvá boahtteáiggis .
Ikte lei plánalávdegottis čoahkkin , gos Gaup ovddidii 	áššin 	ahte máđiija Beaŋgiris , Ásebávttis , ferte giddet sihkkárvuođa geažil .
Dasgo SáB dál lea mediain buolli báhkka 	áššin 	, maiddái galggašii nu leat válgagiččus dás rájes ja válggaide čakčamánus , lea dego nuvttá fidnet vehkiid !
GBF doalai stivrračoahkkima 09.03.07 gos 	áššin 	lei ođđa boazoláhka árvalus , Ot. prp. nr.25 .
– Mii leat dohkkehan Biebmobearráigeahču mearrádusa , lohká Boalvára stivrraláhttu Nils Maths M. Sara ja atná dan diehttelas 	áššin 	go jo bierggut ledje billahuvvan .
Dan dadjá Sámedikki bajásšaddan- ja oahppolávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen , gii oaidná dan duođalaš 	áššin 	máid dál áigu doalvut NSR jovkui áššin .
Dan dadjá Sámedikki bajásšaddan- ja oahppolávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen , gii oaidná dan duođalaš áššin máid dál áigu doalvut NSR jovkui 	áššin 	.
– Juohke láhkái ferte dát šaddat 	áššin 	juo dán mánu dievasčoahkkimis , muhto Bargiidbellodaga sámediggejoavku ii leat vel digáštallan ášši , dadjá Gaski .
– Mun boađán evttohit dan sierra 	áššin 	Sámediggái dainna ulbmilin ahte sámegiela konventremii juolluduvvo sámefoanddas ruhta go Sámedikki bušeahtas , dadjá Jánoš Trosten .
Čielga Sámi Jiena sámediggeáirras Jánoš Trosten vikkai oažžut lávdegotti lohpidit ahte Sámedikki meannuda sierra 	áššin 	dán mánu dievasčoahkkimis .
Muhto sihke NSR ja Bargiidbellodaga áirasat hálidedje doalvut vuos ášši iežaset joavkkuide ságasteapmái , ja lávdegotti jođiheaddji Synnøve Solbakken Härkönen ii sáhte lohpidit ahte dat šaddá sierra 	áššin 	dievasčoahkkima áššelistui .
– Mun boađan ovddidit dan liigeáššin , jus dat ii šatta sierra 	áššin 	dievasčoahkkimis , lohpida Jánoš Trosten .
Odne lokte Synnøve Solbakken Härkönen 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimii ahte Máhttodepartemeanta ferte juolludit eambbo ruđa sámi oahpahussii .
Sámediggeáirras geahččalii oažžut konverterema sierra 	áššin 	Sámedikki dievasčoahkkimis , muhto dása ii mieđihan sámediggeráđđi .
Vaikko vel lei ge máhttolokten prinsihpat 	áššin 	gaskavahkku Sámedikki dievasčoahkkimis , de ii šaddan dás ollus sáhka , go eanaš áirasat geat sárdnestoalus fitne dáhtto konverterema máhcahuvvot fas sámeskuvllaide .
Konverteren ii sierra 	áššin 	
Sámediggeáirras Kjersti Myrnes Balto geahččalii maŋŋebárgga árvalit konverterema sierra 	áššin 	, muhto dása ii mieđihan sámediggeráđđi .
Vaikko Myrnes Balto ákkastalai ge sámeoahpahusa dehálašvuođa seailluhit sámi kultuvrra ja giela , ii juksan áddejumi sierra 	áššin 	dán .
Amoc:a CD-skearru buvttadeaddji Jussi Isokoski ii jáhke háššaborggaheapmi leat nu stuorra 	áššin 	ja danin ii váikkut dát ráppára karrierai .
Mis Bargiidbellodagas lea leamaš dehálaš 	áššin 	buohkaide sihkkarastit oahpu , beroškeahtta sosiála duogažii ja geográfalaš gullevašvuhtii .
Dát lea leamaš dehálaš 	áššin 	SGas máŋga jagi ja 2008 rájes viiddiduvvo diibmolohku vuođđoskuvllas 1.-4. luohkas viđáin diimmuin .
Muhto sii eai dieđe leat go geargan 	áššin 	álfarot , go fertejit oaidnit maid dát stuorra fabrihká dahká vuos duomuin .
Aili Keskitalo imašta Sara moaitagiid : – Dan mun gal imaštan , nu guhká go diehtit ahte Johan Mikkel Sara su polithkalaš áigodagas lea njuiken ovtta bellodagas nuppi bellodahkii , ja dađi eanet in šat kommentere dán ášši , go mun ja maiddái NSR leat geargan dáinna 	áššin 	.
Diimmá válgagiččus , muitala Lasko , ledje eanaš báikkálaš bellodagain guovddáš 	áššin 	ahte sii eai doarjjo ILO 169 vuolláičállima go balle massimis jienaid .
Norgga Sámiid Riikkasearvi oaivvilda duođalaš 	áššin 	ahte eiseválddit meannudit eanandoalu ja boazodoalu guovtteláhkái dán divatáššis .
Son lohká dán gullat siskáldas 	áššin 	NRK:ii
Juo , sihkkarit livččii riikaaviisain ja TV:s leat dat vuosttaš 	áššin 	, muittoha FD váldočállosis .
Aikio oaidná ášši prinsihppalažžat nu dehálažžan ahte dat lea šaddamin obba Sámi 	áššin 	go das oaidná mot eanetlohku sáhttá unnitlogu birgejumi njulgestaga heaitthit mearrádusain .
– Dan geažil ii leat leamaš čoahkkin vel parlameantáralaš ráđis , muhto leat gergosat dán ášši geahččat jus loktejuvvo 	áššin 	.
– Áššit meannuduvvojit dán ceahkádaga mielde , stádaadvokáhtat áššáskuhttet dábálaččat áššiin main lea ráŋggáštusmearri badjel guhtta jagi , ja dakkár 	áššin 	main politijuristtain ii leat váldi , čilge Hætta .
Easka nammaduvvon stádačálli Valle ii háliidan nu ollu dadjat mannan bearjadaga makkár hástalusaid son oaidná dán ođđa doaimmas , muhto lohká prinsihpalaš dieđáhusa sámepolitihka birra stuora 	áššin 	.
NSR sámediggejoavku ovddidii ášši ođđa 	áššin 	Sámediggái ja sii leat ge hirpmáhuvvan mediabearráigeahču badjelii .
Vuosttaš 	áššin 	duorastaga dievasčoahkkimis lei Sámedikki ja Romssa fylkkasuohkana gaskasaš ovttasbargošiehtadus .
Min Áigi lea mieleavttus boastut čállán mu vástádusa , go leat jorgalan earenoamáš ášši dábálaš 	áššin 	.
Dat čájeha ahte sii áigot bargat viidáset teáhtervisti 	áššin 	, lohká Gunnarsson iluin .
– ŠADDAN PERŠOVNNALAŠ : – Jánoš Trostena čuoččuhusat Sámedikki sárdnestuolus mu vuostá leat šaddan peršovnnalaš 	áššin 	.
– Jánoš Trosten čuoččuhusat Sámedikki sárdnestuolus mu vuostá lea šaddan peršovnnalaš 	áššin 	.
Sámeskuvllat ja sámeoahpponeavvut leat vuot boahtán áigeguovdilis 	áššin 	sámi servodagas .
Bivdoriiddut eai stuorra 	áššin 	
Varsi ii navdde ovddeš ja dálá riidduid báikkálaš bivdiid ja turisttabivdiid gaskkas šaddat makkárge stuorra 	áššin 	lávdegottis .
– Vaikke gávpotsámiid áššit eai lean váimmu 	áššin 	go vulgen sámedikki evttohassan , de liikká anán dán dehálaš áššin .
– Vaikke gávpotsámiid áššit eai lean váimmu áššin go vulgen sámedikki evttohassan , de liikká anán dán dehálaš 	áššin 	.
Muhto Sámediggi dat lea , bajimus orgánan sápmelaččaide álbmogin ja eamiálbmogin , man ráđđehus konsultere dakkár 	áššin 	mat gusket sámi álbmogii .
&#x96; Mii leat dohkkehan Biebmobearráigeahču mearrádusa , lohká Boalvára stivrraláhttu Nils Maths M. Sara ja atná dan diehttelas 	áššin 	go jo bierggut ledje billahuvvan .
